Skip to footer
L, 21.06.2025
Ilm
Horoskoop
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje
Tellijale

VIDEOD Kanadast ei saa USA 51. osariiki, aga kas see võiks liituda ELiga?

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Kanada maailmakaardil.
  • Joachim Streiti kava: Kanada peaks liituma ELiga kui 28. liikmesriik.

USA presidendi Donald Trumpi erakordsed ähvardused on kanadalasi ja eurooplasi vihastanud ning uut tüüpi Atlandi-ülese liidu idee on hoogu kogumas.

Joachim Streit pole Kanadasse kunagi jalga tõstnud. Kuid see pole takistanud Saksa poliitikut alustamast visalt ühemehekampaaniat, mida ta kirjeldab kui ambitsioonikat: et Põhja-Ameerika riik Kanada liituks Euroopa Liiduga (EL) ja saaks 28. liikmesriigiks, mitte ei saaks Trumpi tahtmise kohaselt USA 51. osariigiks, kirjutab The Guardian.

«Peame tugevdama Euroopa Liitu,» ütles Streit, kes valiti eelmisel aastal Euroopa Parlamendi liikmeks. «Ja ma arvan, et Kanada, nagu ütleb selle peaminister Mark Carney, on kõige euroopalikum riik väljaspool Euroopat.»

Streit oli pikka aega ette kujutanud Kanadat kui omamoodi paradiisi, kus on tihedad metsad ning laiad ja kiirevoolulised jõed. Kuid pärast seda, kui Donald Trump võimule naasis, surudes suure osa maailmast kaubandussõtta ja pöörates selja Ameerika Ühendriikide traditsioonilistele liitlastele, hakkas Streit põhjamaist riiki uues valguses nägema.

Tema arvates on tegemist küllaltki uurimata suhtega, mis võiks osutuda vastastikku kasulikuks, kuna maailm maadleb kiiresti muutuva globaalse dünaamikaga. «Kanadalaste usaldust USA vastu on õõnestatud, just nagu meil Euroopas pärast president Trumpi tegusid,» ütles ta. «Peame tugevdama sidemeid, mis seovad meid sõpradega.»

Kuigi ta tunnistas, et Kanada võimalus saada ELi täisliikmeks võib praegu olla alles ambitsioon, võib liikmestaatus tulla varem, kui arvata oskab.

«Kanada oleks tugev liige,» ütles ta. «Kui Kanada oleks ELi liige, oleks see riik SKT (sisemajanduse kogutoodang) poolest neljandal kohal. Kanada on NATO liige. Ja 58 protsendil tööealistel kanadalastel on kõrgharidus.»

Kanadal on ka tohutud energiavarud – vara, mis võiks osutuda kasulikuks blokile, mis ikka veel üritab end Vene gaasist võõrutada, lisas ta.

Pärast oma kampaania algust eelmisel kuul on Streitist saanud ebatõenäolise ettepaneku kõige nähtavam pooldaja. See ettepanek on populaarsust kogunud pärast seda, kui Trump hakkas rääkima Kanadast kui USA 51. osariigist.

Jaanuari lõpus tegi Saksamaa endine välisminister Sigmar Gabriel ettepaneku kutsuda Kanada ELiga liituma. «Nad on niikuinii eurooplasemad kui mõned Euroopa liikmesriigid,» ütles ta Saksamaa Pioneer Mediale.

Mõlemal pool Atlandi ookeani asuvad meediakanalid on sellesse ideesse süvenenud ning veebruaris 1500 kanadalase seas tehtud küsitlus näitas, et 44 protsenti neist usub, et Kanada peaks kaaluma ELiga ühinemist.

Märtsis aga valas Euroopa Liidu üks esindaja ettepanekule külma vett, viidates ELi lepingu punktile, mis sätestab, et ELiga ühinemist saavad taotleda ainult Euroopa riigid.

Streit lükkas selle tehnilise detaili kõrvale, osutades Prantsusmaa ülemereterritooriumidele. «Need ei asu samuti Euroopas, kuid need saared kuuluvad Euroopa Liitu,» ütles ta. Teine näide on Küpros, mida peetakse ELi territooriumiks, kuid mis asub geograafiliselt Lääne-Aasias, geopoliitiliselt aga Euroopas.

Ja kui tahta tehniliseks minna, siis Kanada on, ehkki tillukesel moel, geograafiliselt Euroopaga ühendatud, ütles ta. «Gröönimaa, mis kuulub Taanile, jagab Kanadaga piiri,» ütles ta, osutades piirile, mis kulgeb 1,2 kilomeetri pikkuselt läbi ruudukujulise asustamata Hansi saare.

Aprillis esitas Streit Euroopa Parlamendile kirjaliku küsimuse, milles küsis, kas lepingu artiklit, mis sätestab, et riigid peavad olema Euroopa päritolu, saab tõlgendada viisil, mis võimaldaks Kanada liikmelisust, või vastasel juhul, kas seda saaks juriidiliselt muuta. Vastust pole ta veel saanud.

Ta saatis kahele ELi volinikule kirja, milles kutsus üles käivitama omamoodi poliitilist Erasmuse programmi ELi ja Kanada vahel. Tema arvates peaks see olema professionaalne vahetusprogramm, mis võimaldaks ELi ametnikel paremini mõista Kanada föderalismi nüansse ja kanadalastel saada aimu Euroopa institutsioonide toimimisest.

«See oleks nii sümboolne kui ka praktiline samm sügavama integratsiooni suunas,» ütles ta, «mis võiks tugineda olemasolevatele sidemetele, nagu ELi ja Kanada kaubandusleping ning Kanada osalemine ELi teadusuuringute programmis Horizon.»

Pärast kampaania käivitamist on ta olnud pidevas kontaktis kanadalastega, kohtudes kaks korda ühe Kanada kõrgetasemelise saadikuga ELis ja tutvudes Brüsselis asuva ühinguga, mis edendab Kanada ja ELi vahelist kaubandust.

Tema pingutustest leviv uudis on toonud ta büroosse hulgaliselt toetuskirju. Mõned on pakkunud välja oma mõtteid Kanada geograafilise asukoha eiramise kohta. Ühes hiljutises meilis esitati kirjutaja poolt põhiargument, tuues välja, et Rahvaste Ühenduse osana on Kanada seotud Ühendkuningriigi ja laiemalt ka Euroopaga.

Streit läks sammu edasi. «Ja kes on Kanada juht?» küsis ta, osutades Briti kuningale Charles III-le.

Streit ütles, et ta on hästi teadlik, et hoolimata kõigist tema pingutustest võib see idee osutuda võimatuks. Sellegipoolest loodab ta, et hetke saab ära kasutada, et vähemalt luua sellised sügavad sidemed, mis ELil on selliste riikidega nagu Norra või Šveits.

«Ajaloos mõnikord avanevad ja sulguvad võimaluste aknad uuesti,» ütles ta. «Ja mõnikord on võimaluste aknad avatud vaid lühikeseks hetkeks.»

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles