:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/18/16855287t1h4a17.jpg)
1942. aasta 18. mail külastas Tallinnast pärit, Natsi-Saksamaa ida-alade rassiteoreetikust minister Alfred Rosenberg taaskord oma sünnilinna Tallinna. Ja käis uurimas, kas leiab üles oma vanalinna sünnikodu. Rosenbergist pole meil mõistetavatel põhjustel suurt räägitud. Ehkki sama kurjuse kaliibriga kommunistidest jahutakse vabalt kogu aeg.
Võtame siis Tallinnas sündinud tipp-natsi pere siia sattumise loo lühidalt kokku. Tallinnas oli sündinud juba Alfred Rosenbergi isa Woldemar-Wilhelm (6. juuli 1862 Tallinn-6. oktoober 1904 Tallinn), kes õppis tänaseni kuulsas Tallinna Reaalkoolis ning pidas hiljem nii Tallinnas kui Peterburis kaupmehe ametit.
Miks me sellest räägime?
Võibolla polekski üldse tähtis, kus see natsist Rosenbergi-onu siis titena aega veetis, aga kunagi sundis teemale pilku peale heitma tõsiasi, et Eestis oli (ja on puhuti tänaseni) tähistatud isegi iga viimase kui kümnendajärgulise kommunisti elukoht.
Võibolla polekski tähtis, kus see natsist Rosenbergi-onu aega veetis, aga Eestis oli (ja on) tähistatud iga viimase kui kommunisti elukoht.
Teate küll: "Siin majas elas, töötas ja võitles töörahva õiguste eest..." – rääkimata sellest, et me ei suuda lahti saada punaste kurjategijate monumentidest või tassida muuseumisse iga aasta maikuus kogu riigile peavalu põhjustavat pronkspuuslikku, mis vedeleb Kaitseväe kalmistul.
Nii et miks mitte siis teada ka, kus elas kommunistide vaenlane, "saksa fašist".
/nginx/o/2025/05/18/16855275t1h7a56.jpg)
Kust otsida Rosenbergi kodu?
Alfie suguvõsa tuli Tallinnasse hoopis tema vanaisa ettevõttel; too sündis Riia lähistel 1820. aastal, pidas kingsepa-ametit, kolis 1856. aastal Tallinnasse, kus võeti kõigiti lugupeetud Kanuti Gildi liikmeks. Siiani räägivad kõik teatmeteosed üsna samasugust juttu, aga paraku eksivad nad edasises – segadus saabub, kui hakatakse mõistatama, kus asus hilisema natsi-Saksa ideoloogi lapsepõlvekodu.
Enamasti kõneldakse et seda tuleks otsida kusagilt kino "Sõpruse" alt keldritest ja varemetest, sest venelased pommitasid 1944. aastal ju selle osa Tallinnat sodiks. Aga sealt pole mõtet otsida, asukoht ei vasta tõele, nagu allpoolt välja tuleb.
Hoonet aadressil Vana-Posti 9 – ehk oma lapsepõlvekodu – käis Idaalade riigiminister 1942. aastal uudistamas oma visiidil Tallinna.
Kunagi vestles ajakirjanik Arvi Tapver ühes oma intervjuus ajaloolase Ott Sandrakuga ning arhiive kasutades sai välja uuritud Rosenbergi maja aadress – Vana-Posti 9.
Sõpruse/ööklubi Hollywood krundil ei asunud Rosenbergide hoone teps mitte, vaid hoopis üle tänava kohas, kus 1944. aastani asus Lutheri mööblitöösturite pere vabriku esinduspood.
Rosenberg Tallinnas kodu otsimas
Seda hoonet aadressil Vana-Posti 9 – ehk oma lapsepõlvekodu – käis Idaalade riigiminister 1942. aastal ka uudistamas oma visiidil Tallinna. Ajaloolane Ott Sandrak tõdeb küll, et tegelikult polnud selleks ajaks tegemist ammugi enam sama majaga, mis oli põhjaliku uuenduskuuri, et mitte öelda lammutuse ja ülesehituse läbi teinud. Samaks oli jäänud sisuliselt vaid maja number.
Toonane ajakirjandus väidab kindlameelselt, et"kodu otsinud" Rosenberg leidis selle ka üles. Ilmselt jäi rahule, sest juba järgmisel päeval külastas ta Tartut.
/nginx/o/2025/05/18/16855283t1hec29.jpg)
Kunstnik Johann Naha tegi "kuulsast" Vana-Posti 9. majast ka linoollõike – samal, 1942. aastal. Vabalt võis olla, et Rosenbergi visiidi tõttu, kuna kunstnik pages ka ise paar aastat hiljem Saksamaale.
Aga tagasi Alfredi lapsepõlvekodu juurde. Rosenbergide aadressil ehk kinnistul nr. 514 b, asus puumaja juba 1372. aastal. Tõsi, arhiivi andmeil on kinnistu aadressiks Vana-Posti 11. Ajalooliste kinnistute ja hoonete numbrid ei kattu pahatihti.
Märtsipommitamisega hävinud
Mis puutub ajaga kaasnevaisse ümberehitustesse ja muudatustesse, siis arhitektuuriajaloolase Rasmus Kangropooli kinnitusel püsis toosama hoone üllataval kombel 1500. aastast kuni 1944. aastani muutumatul kujul!
Praegu ei oma see aga tähtsust, sest kogu kvartal sai tõepoolest hävitavalt kannatada 1944. aasta 9. märtsi pommitamisest ja 1951. aastal ehitas NSVL sõjalaevastik kolme maja rusudele ehk kahele aadressile Vana-Posti 11 ja 13 tänase My City Hoteli mahuga klappiva administrariivhoone ühise aadressiga veel hiljuti 11/13/Suur-Karja 12.
Nüüdseks on hoonel aadress pelgalt Vana-Posti 11.
/nginx/o/2025/05/18/16855285t1h9204.jpg)
Rosenbergi elu keerdkäikudest
Aga Rosenbergist pisut veel. 1918. jõudis ta Tallinna II Reaalkoolis olla joonestusõpetaja ning samal aastal sooritada ka (just Tallinnas) oma esimese poliitilise etteaste, mis pajatas marksismist ja juutlusest. Seejärel lahkus ta Tallinnast ning kohtus 1919. aastal Hitleriga ja ühines tema õllekeldrite vägedega.
Rosenberg on kirjutanud valmis ka paar tõsiselt napakat raamatut, mis ei jää oma ekrsalt totruselt alla ka "Mein Kampfile"
Huvitaval kombel sai temast natsionaalsotsialistide partei liige veel enne Hitlerit, kui nimetatud partei kandis veel Saksamaa Tööpartei nime. Pärast Hitleri arreteerimist läbikukkunud määras Adolf oma vangisoleku ajaks asetäitjaks just Rosenbergi.
Rosenberg on kirjutanud valmis ka paar tõsiselt napakat raamatut (inglise keeles saadaval), mis ei jää oma ekrsalt totruselt alla ka "Mein Kampfile" – räägin teostest "XX sajandi müüt", "Talmudi ebamoraal", "Riigivaenulik sionism" ning "Katk Venemaal", mis sisaldavad endas esoteerika, nurgateaduse, eklektilisuse ja hüplikkuse putru ning kapsast.
Nürnbergis poodi Rosenberg üles.
/nginx/o/2025/05/18/16855286t1h1792.jpg)
Uue aja skandaal nats Rosenbergiga
Meenutuseks veel niipalju, et Rosenberg suutis skandaali põhjustada ka 2011. aasta Eestis, ku Ajaloomuuseum pani Suurgildi hoonesse välja näituse tuntud tallinlaste elust, kus oli platsi võtnud ka Rosenberg. Protesti tõstis juutide kogukond, sekkuma pidi isegi justiitsminister Rein Lang ja lõpuks käskis kultuuriministeerium Rosenbergi puudutava materjali näituselt hoopis ära koristada.
Kindlasti on Rosenberg tuntumaid tallinlasi, meeldib see või mitte. Aga näituselt kadus ta nagu sipsti.
Kindlasti on Rosenberg tuntumaid tallinlasi, meeldib see või mitte. Aga näituselt kadus ta nagu sipsti, nagu polekski Tallinnaga mingit pistmist evinud.
Tartu ülikooli ajaloolased reageerisid Rosenbergi eemaldamise peale sõnadega: "Kui antud korraldust vaikides aktsepteeritakse, puudub garantii, et juba homme mõni teine riigiametnik ei keela kirjutada ja rääkida näiteks Ümera lahingust või Landeswehri sõjast, kus meie esiisad võitlesid täna sõbraliku Euroopa suurriigiga. Süveneva poliitkorrektsuse ohvriks võib tuua pea kogu poliitilise ajaloo."