:format(webp)/nginx/o/2025/05/12/16838466t1h964f.jpg)
/nginx/o/2024/04/20/16018937t1h3616.jpg)
Meie keskel toimetavad üha osavamate võtetega petturid, kellega puutus kokku ka reklaamikorraldaja ja endine ajakirjanik Olav Osolin. «Tema suhtlusstiil oli väga asjalik ning eks omajagu mängis kaasa ka laitmatu eesti keel,» tunnistab Osolin, et jäi alguses kelmide juttu täitsa uskuma.
«Täna veendusin ise, kui heale tasemele on jõudnud petised»
«Kõne sain tervisekassast, väga viisakas noormees, laitmatu eesti keel. Uuris, kas ma olen Olav Osolin ja luges ette mu isikukoodi,» kirjeldas Osolin ühismeediasse tehtud postituses. «Sain teada, et tervisekassa on jätnud mulle arvutisüsteemi vea tõttu 2024. aastal maksmata 89 eurot ning nüüd aetakse see asi korda. Ma ütlesin, et väga vahva – maksku aga,» ütles Osolin ja arvas, et tegu on tavapärase tervisekassast tuleva kõnega.
«Selle peale küsiti mult, kas ma tahan, et see summa kantakse hambaravi eest tasumiseks või ravimite hinna korvamiseks. Ma valisin viimase variandi,» sõnas Osolin. Selle peale teatas helistaja, et formaalsuse huvides tuleb Osolinil tuvastada end isikutuvastuseks mõeldud rakenduste Smart-ID või mobiil-ID kaudu. «Sinnamaani, kus jutt jõudis Smart-IDni, olin ma valmis uskuma, et ma räägin tervisekassa ametnikuga,» ütles Osolin ja mõistis, et tegemist võib olla petturiga, mille peale soovitas helistajal tervisekassa ametliku veebilehe kaudu edasi suhelda.
«Tema suhtlusstiil oli väga asjalik ning eks omajagu mängis kaasa ka laitmatu eesti keel,» kirjeldas Osolin, mille peale tekkis küsimus: kas tegemist võis olla AI loodud kõnega?
«Ma ei usu, et ma rääkisin päris ehtsa AIga, ehkki ma olen lugenud, et piisab 10-sekundilisest helilõigust, et AI saaks rääkida kasvõi su sugulase häälega, aga ma arvan, et pigem vestlesin ma eestlasest suliga,» lõpetas Osolin postituse ja lisas, et tegemist oli profiga.
RIA registreeritud kahjuga pettuste arv kasvas aastaga 14 protsenti
Mullu veebruaris selgus riigi infosüsteemi ameti (RIA) küberturvalisuse aastaraamatust, et Eestis toimus eelmisel aastal 6515 mõjuga küberintsidenti ehk umbes kaks korda rohkem kui 2023. aastal. Keskmiselt kaotasid Eesti inimesed pettuste tagajärjel mullu ligi kaheksa miljonit eurot ehk iga päev keskmiselt 22 000 eurot.
Loe täispikka artiklit:
Hoolimata teavitustööst, mida politsei- ja piirivalveamet, RIA ja teised asutused teevad, peab kahjuks tõdema, et kahjusid ja pettusi kokku lüües oli lõppenud aasta petturitele edukas.
Aga miks ometi nii suur hulk pettusi õnnestub?
Riigi infosüsteemi ameti ekspert selgitab, et sellel on erinevaid põhjuseid:
- Petised on aja jooksul järjest targemaks saanud ja nende kirjad tunduvad tõetruud.
- Meil kõigil on kiire ja proovime mitut asja korraga teha ning sealjuures valvsus kaob.
- Kolmandaks on paljud inimesed hakanud üha rohkem e-poodidest kaupa tellima, mis tähendab, et sageli ootamegi postipakki ja kui saabub petturi saadetud sõnum, tundub see ehtne olevat.
Loe pikemalt siit!
Ära hakka põhjendama, miks kõne lõpetad, lihtsalt lõpeta kõne!
Nõuandeid, kuidas kaitsta ennast kelmide eest leiab politsei- ja piirivalve ameti ja küberturvalisuse it-vaatlik kodulehelt.