:format(webp)/nginx/o/2021/10/23/14160521t1h7bf1.jpg)
/nginx/o/2025/05/16/16847478t1he584.jpg)
Terviseameti kommunikatsioonijuhi sõnul on nendeni seoses keelatud ravimite müügiga jõudnud üle 30 teavituse. Ainuüksi viimase kahe nädala jooksul on teatatud kolmest Ozempicu põrandaalusest ärist.
Viimastel aastatel on kasvanud järsult nõudlus ravimite vastu, mis aitavad kaalu langetada. Üks sääraseid ravimeid on tänaseks kurikuulsaks saanud Ozempic, mis oli küll esialgu mõeldud diabeedi raviks, ent kuna see vähendab ka söögiisu, on see saanud maailmas väga populaarseks ka kehakaaluga kimpus olijate seas.
Imeravimiks peetava Ozempicu menu on kaasa toonud aga ravimi defitsiidi.
Loe ka lisaks sel teemal:
See kõik on andnud hoogu aga ravimimüügi mustale turule.
Ehkki eraisikutel ei ole ravimite müük veebis lubatud ja ka retseptiravimeid võivad müüa vaid apteegid, kel on ka apteegi tegevusluba, siis täna on kõnealust retseptiravimit võimalik soetada ka erinevatest Eesti müügiportaalidest, Telegrammi gruppidest ja ka Facebooki kinnistest gruppidest.
/nginx/o/2025/05/16/16847483t1hba0a.jpg)
Muideks Eestis saavad Ozempicut ja Rybelsust soodustusega osta üksnes diabeetikud, kellele on see ravim mõeldud eeskätt veresuhkru kontrolli all hoidmiseks. Teistel, ka neil, kes soovivad sellega kaalu langetada, on võimalik ravimit saada, ent täishinnaga ja üksnes vaid retseptiga.
Mustal turul äri õitseb
Ravimiameti järelevalveosakonna spetsialist Evelin Saar nendib, et üksnes maikuu jooksul on seoses Ozempicuga jõudnud nendeni kolm vihjet.
«Sotsiaalmeedias pakutavate ravimite puhul teeme koostööd politsei ja terviseameti veebinõunikuga, kes teavitavad müüjat ebaseaduslikust tegevusest,» sõnab Saar, pannes südamele, et kõik ravimite ebaseadusliku müügiga seotud vihjed-teated tuleks kindlasti edastada neile või veebipolitseile.
«Kui tegu on tahtmatu ja sellise tegevuse tagajärgi teadmata teoga, juhime inimese eksimusele tähelepanu, selgitame ja hoiatame. Kui saame aru, et süsteemselt proovitakse tegeleda ebaseadusliku ravimimüügiga, edastame juhtumi juba politseile, kes uurib väärtegusid,» selgitab ta.
Ravimite ebaseaduslik müük on aga paraku justkui trendiks saamas.
Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre Kaas toob välja, et nendeni on jõudnud üle 30 säärase teavituse.
«Aga kuivõrd terviseamet selliseid juhtumeid ei menetle, piirdume hoiatava teavitusega ja informeerime partnereid, kes saavad vajadusel juhtumitega edasi tegeleda,» viitab ta ravimiametile.
/nginx/o/2025/05/15/16845642t1hd28e.jpg)
Retseptiravimite must turg on teada ka politseile. Narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro märgib, et lisaks Facebookile käib vilgas äri ka Telegrammis.
Palju retseptiravimeid mustal turul liigub, on politsei sõnul raske öelda
«Veebipolitseinikud on juhtinud sotsiaalmeedias inimeste tähelepanu sellele, et retseptiravimite müük on keelatud ning samuti oleme meile laekunud info edastanud ravimiametile, sest politsei ei kontrolli retseptiravimite müüki ega tegele retseptiravimite müüjatega (va juhul, kui tegemist on psühhotroopse/narkootilise ainega). Ehk siis politsei tegeleb ainult psühhotroopsete retseptiravimite ebaseadusliku levitamise tõkestamisega,» nendib Pikaro. Ta lisab, et kui inimene annab teisele edasi retseptiravimi, mis pole psühhotroopne/narkootiline aine, siis tegu pole karistatav. Kui inimene aga müüb edasi retseptiravimit, mis pole psühhotroopne/narkootiline aine, võib tegemist olla keelatud majandustegevusega.
Kui aga tegemist on psühhotroopse/narkootilise ainega (nt mõned ATH ravimid), võib ka ühe tableti edasiandmine olla karistatav.
«Meieni jõuavad enamjaolt sellised juhtumid, kus retseptiravimeid müüakse sotsiaalmeedias. Samuti jõuavad meieni ka juhtumid, kus patsiendid petavad arste. Näiteks mõeldakse sümptomeid välja, palutakse ravimi koguseid suurendada jne. Eesmärgiks on retsept kätte saada ja seejärel kas ravimeid ise tarvitada või neid teistele edasi müüa,» räägib Pikaro ja lisab: «Oleme uurinud ka selliseid juhtumeid, kus tuttavatele või lähedastele on õpetatud teatud sümptomeid perearstile valetama, et sobivad ravimid kätte saada. Hiljem on suunaja ravimid kokku ostnud ja ise neid tarvitanud või edasi müünud.»
/nginx/o/2025/05/16/16847480t1hdede.jpg)
Kui palju retseptiravimeid mustal turul liigub, on Pikaro sõnul raske öelda.
«Hindame, et enamik Eesti mustal turul ringlevatest ravimitest on Eestisse ebaseaduslikult sisse toodud,» nendib ta.
Politsei paneb siinkohal südamele, et soovitatav on ilma arsti ettekirjutuseta siiski mitte ühtki ravimit võtta. «Kindlasti ei tasu retseptiravimeid hankida ka mustalt turult või sõbralt vastu võtta, kuna tarvitaja ei saa kunagi olla kindel, mida täpselt ravim sisaldab ning kas ravimi tarvitamine on ohutu.»