:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/14/16843946t1he993.jpg)
Viljandi mees, kes hiljuti enda sõnul vastumeelselt hooldekodus elama oli sunnitud, leidis omale uue kodu ja on selle üle väga rõõmus. Mureks on vaid see, et siiamaani pole tal kuidagi õnnestunud perearsti leida. Meest abistav naistuttav ütleb, et on teinud palju kõnesid perearstidele, kuid saanud vaid eitavaid vastuseid. «Kõigil on nimistud täis ja uusi patsiente nad vastu ei võta. Ühe variandi leidsin, aga sinna ei pääse ratastooliga ligi,» räägib ta. Tervisekassa esindaja aga ütleb, et Viljandis on piisavalt perearstiabi teenuseosutajaid, kus on nimistus ruumi. Seega peaks igal patsiendil olema võimalus leida enda jaoks parim lahendus.
1. aprillil kirjutas Elu24 Viljandi linna sotsiaalmajas elanud 57-aastasest Valdemarist, kes sattus enda sõnul vastu oma tahtmist hooldekodusse elama, kuna sotsiaalmajas puhkes tulekahju. Kuigi Valdemari tuba sotsiaalmaja esimesel korrusel jäi tulest puutumata, sai kahjustada esik ja naabertuba. Hoone esimene korrus kuulutati elamiskõlbmatuks.
Valdemar soovis igal juhul hooldekodust ära minna ja leida omale teise elukoha, kuna ta saab hoolimata liikumispuudest oma eluga ise hakkama. Ta oli valmis minema kasvõi telki elama, et mitte elada hooldekodus.
Mees lahkuski hooldekodust ja räägib nüüd toimetusele, et oli kaks nädalat kodutu, kuna oma endisesse koju sotsiaalmajas ta minna ei saa, kuigi sealne leping on kehtiv. «Selle kahe nädala jooksul viibisin öösiti kodutute varjupaigas. Hommikul kell 8 tuli välja minna varjupaigast. Olin siis Viljandis bussijaama lähedal asuvas Selveri poes. Istusin seal oma ratastooliga. Kell 16 õhtul võis tagasi minna varjupaika,» räägib mees.
Õnneks leidis ta Viljandis üürikorteri ja on nüüd oma uue koduga väga rahul. «Ilus on siin Viljandis. Päike paistab tuppa ja muus osas on kõik hästi, ainult et perearsti ei leia,» räägib ta, osutades uuele murele. «Kõigil perearstidel on nimistud täis. Mu tuttav, kes mind aitab, on palju arste läbi helistanud ja kellelegi ei mahu ma nimekirja,» avaldab mees. «Kuhu tuleks pöörduda, et perearst saada?» küsib ta.
Oma uue üürikodu kohta jagab mees vaid kiidusõnu. «Üks suur tuba on mul siin. 350 eurot on üür, selle sisse kuuluvad ka maksud. Olemas on ka oma duširuum ja vets,» räägib ta.
Valdemari tuttav naisterahvas, kes aitab tal perearsti leida, ütleb, et ta on helistanud läbi juba palju Viljandi perearste, aga on saanud senini vaid eitavaid vastuseid. «Kõigil on nimistud täis ja uusi patsiente nad vastu ei võta. Ühe leidsin hetkel, kus on vaba ruumi, aga sinna ei pääse ratastooli/rulaatoriga ligi. Hetkel just otsin veel ja helistan läbi kõiki,» räägib ta. «Kui kusagile mujale ei saa, eks siis tuleb võtta see variant, kuhu ta iseseisvalt ligi ei pääse. Eks ma pean siis teda aitama,» ütleb naine.
Tervisekassa: ühelgi perearstikeskusel ei tohiks olla põhjust keelduda
Perearstide teemat kommenteerib tervisekassa perearstiabi teenuse peaspetsialist Silja Vanaisak.
«Kui patsiendil ei õnnestu oma elukohajärgse piirkonna perearsti nimistusse saada, siis tasuks ennekõike pöörduda tervisekassa poole, kes aitab olukorda lahendada,» ütleb Vanaisak. Tervisekassale saab kas kirjutada e-posti aadressil info@tervisekassa.ee või helistada +372 669 6630. Helistada saab tööpäevadel E, T 8.30–16.30 ja K, N, R 8.30–14.00.
Tervisekassa esindaja ütleb, et kindlasti tasub üle vaadata, kas eesti.ee keskkonnas on inimesel elukoha kanne korrektne ehk kirjas on praegune elukoht.
«Perearstil on õigus keelduda uut inimest oma nimistusse võtmast, kui perearsti nimistule kehtestatud maksimaalne piirsuurus (üle 2000 inimese nimistus) on ületatud. Perearstid, kelle nimistutes on vabu kohti, leiab siit. Tervishoiutöötajate registrist (MEDRE) on võimalik leida infot perearstide kohta oma teeninduspiirkonnas, mis on mugava asukohaga või kergesti ligipääsetav. Ühtlasi on seal kirjas see, kas nimistus on vabu kohti ning mis aadressil nad asuvad, kes on nimistu juures töötavad õed ja arstid,» räägib spetsialist.
Praeguse seisuga on Viljandi linnas 15 nimistut, mille piirsuurus jääb vahemikku 1240–1908. «Seega ei tohiks olla ühelgi perearstikeskusel põhjust keelduda, kui nimistus on ruumi ja inimese püsiv elukoht on rahvastikuregistri järgi Viljandis,» sõnab Vanaisak.
Tervisekassa esindaja ütleb, et üldiselt vastutab tervishoiuteenuse osutamiseks ruumide ja ligipääsetavuse eest raviasutus, kes saab selleks vastava loa terviseametilt. «Raviasutusse peab olema tagatud ligipääs kõigile liikumisraskustega inimestele. Kuna Viljandis on piisavalt perearstiabi teenuseosutajaid, kus on nimistus ruumi, on igal patsiendil kindlasti võimalus leida enda jaoks parim lahendus,» ütleb tervisekassa perearstiabi teenuse peaspetsialist.