Skip to footer
Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje
Tellijale

SUPERKANGELASED «Seda on sõnadesse raske panna...» Tuntud Eesti emad avavad emadepäeva puhul oma südame

Maikuu teisel pühapäeval tähistatakse emadepäeva! ​Uurisime tuntud Eesti emadelt, kuidas nad jagavad end töö ja pereelu vahel ning mida emadus nende jaoks tähendab.​  

Mida tähendab teie jaoks emadus?

Treener ja fitness-sportlane Christin-Amani Kiivikas: «Emadus ja üldse emaks olemine on siin maailmas kõige ägedam roll. See on suur vastutus, aga samas õpetab tingimusteta ja siiralt, päriselt kedagi kogu südamest armastama. Vahel mõtlen, et lausa naljakas, kuidas päeval, mil emaks sain, muutus kõik 360 kraadi võrra ja nüüd on mul igavesti kõrval inimene, kes on kogu mu maailm ja samas ka sõber kogu eluks.»​

Riigikogu liige Luisa Rõivas: «Emadus on kindlasti midagi nii suurt, mida sõnadesse panna ongi raske. See hoomab endas nii palju erinevaid tundeid. Emadus on suures koguses õnne ja armastuse tunnet. Palju muret ja pidevat kõhklemist, kas olen ikka õigel teel. Igapäevast õppimist ja arenemist ja kannatlikkust, mida ei teadnud varem endas olevat.»

Perekond Rõivased.

Mänedžer ja ärinaine Marjen Võsujalg: «Ma olen väga õnnelik ja tänulik, et olen ema. Alles siis, kui ise emaks saad, hakkad päriselt mõistma seda ütlust, et «süda elab väljaspool keha» – see ongi tingimusteta armastus. Kuigi igapäevaelus näeb see armastus sageli välja kui lõputud vaidlused miniversiooniga iseendast.»

Jalgpallikohtunik ja sotsiaalmeedia spetsialist Anni Rahula: «Nii raske küsimus. Emadus on kõik asjad kokku ja võimendusega – armastusest õnneni ja katsumustest kasvamiseni. Emadus on privileeg. Emadus teeb minu elu värvilisemaks!​»​​

Riigikogu liige Ester Karuse: «Minu jaoks on suur rõõm olla ema ja naudin seda täiega. Usun, et emaks olemine on minu elu kõige tähtsam roll. Praegune aeg on eriline, sest ootan oma teist last ja peagi saan kahe lapse emaks, mis lubab mul kogeda uusi emotsioone seoses emadusega.»

Sisulooja Sonja Malinen: «Esimesed mõtted seoses emadusega: tingimusteta armastus, vastutus ja pidev õppimine. Emadus on mind õpetanud olema kannatlikum, kohalolevam ja hindama väikeseid hetki igapäevaelus.»

Ilukabineti omanik Marju Karin: «See pole lihtsalt roll – see on eluaegne ametikoht, millele ei eelne tööintervjuud ega lepingut, kuid millest välja ka ei saa. Sa oled ühes isikus kokk, koristaja, hingehoidja, projektijuht, medõde, jurist, rahastaja ja professionaalne muretseja. Ja palgaks? Armastus. Kui veab muidugi… Sunnid neid hammaste vahelt «Mina sind ka!» välja suruma. Unusta ära isiklik aeg. WCs käimine on nüüd seltskondlik tegevus. Uksed on küll olemas, aga ainult dekoratsiooniks. Iga kord, kui sa istud või pikali viskad, ilmub kuskilt üks laps (või kaks) ja küsib, kas sa võiksid just praegu aidata leida nende kadunud lego-kuninga mõõka, sest see on elu ja surma küsimus.»

Lauljatar Hanna-Liina Võsa: «Emadus on tingimusteta armastus ja vastutus.»​

Terapeut Laura Valk: «Emadus on minu jaoks pidev inimesena kasvamine – kasvamine ja elu koos lastega, mitte ainult nende jaoks elamine. See tähendab tingimusteta armastust, aga ka ausust, kannatlikkust ja valmisolekut olla eeskujuks isegi siis, kui endal on raske päev. See on kõige haavatavam, aga ka kõige tugevam roll, mida olen elus kogenud. Erinevas vanuses laste kasvatamiseks peame ise vanematena arenema ja kohanema laste ning nende vajadustega. Õhtuti magama mineku rituaali ajal ütlen alati kaksikutele, mille pärast ma sellel päeval nende üle uhke olen ja miks nad erilised on. Me räägime alati nii hea kui halva läbi ning magama lähme alati sõpradena. Ma usun, et meil emadena on imeline võime ja võimalus oma lastesse positiivset sisekõnet, empaatiat ja armastust süstida ning seda ma ka võimalikult palju teen.»​

Kuidas tähistate sel aastal emadepäeva? On ka mõni traditsioon?

Christin-Amani Kiivikas: «Emadepäeva võtame vastu perega sööma minnes ja lihtsalt koos toredalt aega veetes.»

Christin-Amani Kiivikas koos poeg Johan-Eveniga.

Luisa Rõivas: «Kui kõik läheb hästi, saabun emadepäevaeelsel õhtul Ukrainast tagasi koju, oma armsate laste juurde. Sel päeval on traditsiooniks lastega koos mõnes restoranis süüa ja koos aega veeta. Loodan, et kevad saabub emadepäevaks lõpuks kohale ja saame koos seda päikselist päeva nautida.»

Sonja Malinen: «Emadepäeva tähistame tavaliselt rahulikult pere keskel ning tihtipeale lihtsalt lähme kuskile sööma. Sel päeval püüame muidugi ka oma emadele ja vanaemadele samuti tähelepanu pöörata.»

Marjen Võsujalg: «Jõuan reisilt täpselt emadepäeva hommikuks. Kui ilm lubab, on plaanis minna loomaaeda ja pärast õhtusöögile tütre, lapse isa, tema uue kaaslase ja nende emadega. Tavaliselt teeme lapsega emadepäeval alati küpsisetorti, aga sel emadepäeval ootan põnevusega, mis nad isaga koos meisterdavad.»

Marjen Võsujalg koos tütar Miaga.

Anni Rahula: «Üldjuhul oleme kodused, nosime laste poolt tehtud või valitud kooki. Vaasi leiavad tee ka lilled. Ütlesin Tomile ka, et ideaalis seikleks kõik koos, kui ta armsasti uuris, et äkki mul on kingisoovi.»

Ester Karuse: «Sel aastal plaanime ilmselt olla perega koos kodus ja nautida pühapäevast päeva, otseselt traditsioone ei ole välja kujunenud.»​

Marju Karin: «Emadepäeval ei tea, mis saab, kästi kodus olla ja oodata. Traditsioon on see, et nad tulevad alati emadepäeval kohale… kuigi see oleks nagu minu päev võib-olla et puhata, aga emadepäev pole lastest puhkamise päev, kohe kindlasti mitte.»

Hanna-Liina Võsa: «Kui minu enda ema veel elas, siis tähistasime ikka tema tehtud kookide ja mõnusa koduse istumisega seda päeva. Tihti korjasin talle erinevaid kellukesi, mis siiamaani seostuvad mul emadepäevaga. Nüüd ei ole seda väga pidulikult tähistanud, aga võimalusel proovin võtta väikese hetke, et lähedastega mõni koogitükk jagada.»

Laura Valk: «Sel aastal tahaksin võtta rahulikult – ilma suure kärata, lihtsalt olla koos perega. Hommikukohv ja pannkoogid, lastega ajaveetmine ja võib-olla jalutuskäik looduses ongi parim kingitus. Meie väike traditsioon on see, et emadepäeval teen mina vähem: ma kutsun tavaliselt enne emadepäeva koristaja, kes kodu korda teeb, et saaksime lastega midagi toredat teha.»

Laura Valk koos kaksikutega.

Kuidas leiate tasakaalu töö ja pereelu vahel?

Christin-Amani Kiivikas: «Kuna tegelen aktiivselt võistlusspordiga, siis pean tunnistama, et vahel on raske seda tasakaalu leida, aga õnneks ei ole ma üksi ja mul on suurepärane perekond, kes igal võimalikul moel abiks on. Kui olen seoses võistlustega kodust eemal, siis tean alati ja võtan hiljem ka teadlikult rohkem aega vabaks, et olla koos perega.»​​

Luisa Rõivas: «Tasakaalu töö ja pereelu vahel on raske ma usun leida kõigil, kes on tööalaselt ambitsioonikad ning samal ajal tahaks lastele olla see maailma parim ema. Usun, et kui oled ise omadega õiges kohas, siis oskad ka igat momenti laste ja perega paremini hinnata ja selles rohkem kohal olla.»

​Marjen Võsujalg: «Kuna jagame last lapse isaga nädal ja nädal, siis proovin raskuskeskme sättida võimalikult sellele nädalale, kui olen lapsevaba. Alati see muidugi ei õnnestu, aga oleme väga paindlikud lapse isaga üksteise tööde ja tegemiste suhtes ning vahetame omavahel aegu, et saaks lapsega nädalal ühist aega nautida.​»

Anni Rahula: «Ma ei suudaks seda tasakaalu üksi leida ja hoida praegu– ütlen ausalt. Meil on peres väga tugevalt panustamas mõlemad vanemad, mitte ainult ema, ja selle ning oma tegutsemisvajaduse tõttu olen pidevalt ka töiselt asjatamas. Natukene tuleb vaeva näha ja ka endaga hell olla. Eks me oleme ka kalendrimajanduse maailmameistrid. Paneme sinna töiseid asju, trenne ja ka perega tegutsemisi. Ise ka täpselt ei tea kuidas, aga mingisugune täitsa hea tasakaal on olemas.»

Perekond Rahulad.

Ester Karuse: «Mul on väga hea meel ja olen tänulik, et saan elada nii tööelu kui ka olla ema. Väljaspool tööaega proovingi kogu aja perega veeta, seda tuleb teha teadlikult. Kui töökalender on liiga täis ja lapsega veedetud aega vähe, siis ei edene tööasjad nagunii ehk siis tuleb hoida tasakaalu. Ma võtan teadlikult aega. Näiteks eile oli lühem päev, seega sõitsin bussiga lõunasse, et lapsele lasteaeda järele minna ning kogu õhtu temaga mängida ja praegu sõidangi bussiga tagasi Tallinnasse.»

Hanna-Liina Võsa: «Tasakaal minu elus on suhteliselt küsitav, sest minu töised tegevused on tihedalt läbipõimunud ka n-ö vaba ajaga ja seda konkreetset vahet, millal on tööaeg vs. puhkeaeg on raske teha. Aga kui leian mõnusaid hetki, kus üksi olla ja jalutada, siis see laeb mind kõige paremini.»

Hanna-Liina Võsa koos poeg Otto-Elieliga.

Laura Valk: «See tasakaal ei tule iseenesest – see on pidev ja teadlik valikute tegemine. Ma olen õppinud ütlema ei​ õigetele asjadele, et saaksin öelda jah rohkem oma perele. Aja planeerimine ja hommikukohv aitavad ka, aga lõppkokkuvõttes on see südame järgi elamine ning enda ja oma laste tunnetamine.​»

Sonja Malinen: «Olen õppinud planeerima oma aega teadlikumalt – kui olen tööl, siis keskendun tööle ja kui olen lastega, siis püüan olla päriselt kohal. Samas olen ka aktsepteerinud, et mõni päev on kaootilisem kui teine ja see ongi okei. Püüan leida hetki ka iseendale, mis on minu jaoks samuti oluline.»

Kommentaarid
Tagasi üles