/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/01/31/16626938t1hf922.jpg)
«Tahtsin last tantsupeole vaatama minna ja nii palju siis...» nendib Marilin, kes Facebooki grupis tantsupeo pileteid ostes pettuse otsa komistas. «Ma ei osanud sellist asja kartagi, see on ju ikkagi tantsupidu, osake meie identiteedist!»
3.–6. juulini toimub Tallinnas laulu- ja tantsupidu. Ametlikul kodulehel kirjutati juba märtsi lõpus, et piletid lähevad rekordkiirusel. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnas, et kui huvi piletite vastu püsib sama suur, võivad pääsmed otsa lõppeda juba tublisti enne peonädalat. Kui mullu oli tänaseks müüdud 52 000 pääset, siis sel aastal juba 82 000.
Kiirelt minevad piletid on aga õitsele löönud järelturu.
«Ostan Tantsupeole 3–4 piletit», «Ostan ühe pileti tantsupeo kolmandale etendusele», kirjutatakse Facebooki grupis «Ürituste piletite ost/müük».
Nii tegi ka Marilin.
«Lootuses õnnele sisestasin kuulutuse: Palun kahte (ideaalis nelja) piletit tantsupeole. Pakkumised postkasti. Tänan. Ja mis ma sain...» väljendab naine nüüd pettumust.
Talle kirjutas Facebooki kasutaja Anna Jürg, kes pakkus kolme piletit 75 euro eest. Mida aga ei saabunud, olid piletid. «Kui raha kantud, oli ka müüja kadunud!» Tagantjärele tunnistab ta, et oleks pidanud aimama, et asi on kahtlane, kui ülekannet paluti kellegi teise kontole. Siis ta aga ohumärki ei näinud.
/nginx/o/2025/05/05/16822453t1h65a8.jpg)
Hiljem müüja nime Google'isse toksides, siis oh üllatust. «Guugeldades paadunud suller. Tegin politseisse ka avalduse!»
Kahel korral on naine ka kohtu ees seisnud. Viimati karistati teda kelmuse eest mullu märtsis. Karistuseks kahe aastane tingimisi vangistus.
Kõnealuse isiku kohta on tehtud Facebooki gruppi mõni aeg tagasi ka hoiatav postitus. «Meie armas staarpettur, kelle käes oksjonid lendavad nagu kuumad saiad! Aga mis selgub? Anna ei saadagi kaupa välja! Selle asemel keerutab ta vingeid skeeme, et taskud kõlksuvast rahast täis oleks,» kirjutati näiteks tänavu jaanuaris «Petturid avalikuks». Facebooki grupis «Ürituste piletite ost/müük» on naine küllaltki aktiivne. Ta pakub mitmetele huvilistele müügiks tantsupeo pileteid, siis aga hoopis Imagine Dragonsi kontserdi pileteid ja ka näiteks Helitehases toimuva kontserdi piletit.
Ka Ekspressi kaanelt on naine läbi käinud: «Suur kelmus beebitoiduga: dr Karmen Joller langes pettur-ema ohvriks»
Toimetusele kõnealune piletimüüja artikli ilmumise ajaks vastanud ei ole.
«See oli ikka tohutu pettumus,» tunnistab petta saanud Marilin. «See on ju ikkagi tantsupidu... Ei osanud sellist asja kartagi, osake meie identiteedist ju.» Ta usub, et ei ole paraku ainuke, kes on selliselt petta saanud.
Tantsupeole siiski minemata ei jää. Nimelt sai ta teiselt ausalt müüjalt piletid. Küll aga väga krõbeda hinnaga. Kolme esirea pileti eest käis ta välja 210 eurot. «Aga soov olla koos lapsega... täitus. Olgem ausad ikka, hoitud ja ettevaatlikud!» paneb ta südamele.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre kommenteerib, et olukord, kus keegi müüb veebis kultuuriürituse pileteid, mida tal algusest peale tegelikult ei ole, on käsitletav kelmusena ja politsei alustab menetluse.
«Kui selgub, et piletimüüjal oli alguses piletid ja tahtlus müüa pileteid ning protsessi käigus juhtus midagi, tuleb lähtuda võlaõigusest, mis reguleerib nii lepingulisi kui lepingute väliseid võlasuhteid. Selliseid tsiviilasju ei menetle politsei, neid lahendatakse tsiviilkohtus. Kui küsimus on piletite müügis, on meie hinnangul alati turvalisim osta neid ametlikult piletimüüjalt. Politsei ei soovita osta elektroonilisi pileteid võõrastelt inimestelt ja lehekülgedelt. Kui aga siiski teete seda, siis enne tehingu sooritamist soovitame uurida müüja tausta sotsiaalmeedias.»
«Politseis on registreeritud ka juhtumeid, kus piletimüüja esines kellegi teisena ja märkis teadlikult valesti makse saaja nime. Seetõttu tasub hoolikalt kontrollida andmeid, mida sisestate pangaülekande tegemisel – kas inimese nimi, kellele raha kannate vastab sellele kellega tehingu kokku leppisite,» nendib Tambre ja lisab: «Õnneks suur osa inimesi juba oskab internetis müüjate tausta otsida ja ka teisi hoiatada, kuid soovitan igasuguste ostuplatvormide tehingute puhul veenduda kõikvõimalikel viisidel, et kaup on päriselt olemas.»
Märtsis sõnas Tartu menetlustalituse juht Margus Kaudne, et nendeni on sel aastal jõudnud juba umbes kümmekond piletimüügiga seonduvat pöördumist.
Ta selgitas toona: «Skeeme on erinevaid: mõni leiab ise soodsa pileti veebilehelt, mis on kelmide poolt püsti pandud ning oma andmed sisestades kaotab raha pileteid saamata. Mõni langeb kohtinguportaalis kelmi ohvriks, kes pakub ühist kinno või näitusele minekut, kui kaaslane talle antud veebilingilt piletid ostab. Tegelikkuses on seegi kelmide poolt püsti pandud sait, kuhu andmed sisestades inimene oma raha kaotab. Mõni otsib suhtlusgruppidest pileteid ning temaga võtab ühendust keegi, kes pileteid pakub. Ettemaks tehakse ära, kuid pileteid ei laeku ja raha tagasi ka ei saadeta.»
«Olukord, kus keegi müüb veebis ürituse pileteid, mida tal algusest peale tegelikult ei ole, on käsitletav kelmusena. Selleks peab piletimüüjal olema kuulutuse üles panemise ajal algusest peale tahtlus kedagi petta ja selle arvelt varalist kasu saada. Taolistel juhtudel alustab politsei menetlust.»
Ta lisas, et kui selgub, et piletimüüjal oli alguses tahtlus müüa pileteid ning protsessi käigus juhtus midagi, miks see enam võimalik ei olnud, tuleb lähtuda võlaõigusest, mida lahendatakse tsiviilkohtus.