ELU25 ⟩ Kui meid külastaks tulnukad, peaks nendega kohtuma dalai-laama. VAATA VIDEOT!

Järgmise kolme nädala jooksul saab Eesti kinodes vaadata suurepärast filmi "Õnne tarkus", mis räägib dalai-laamast; enamgi veel, mis on teekond dalai-laama osavõtul. Juku-Kalle Raid palus Sven Grünbergil eelmainitud filmi ja tema pühaduse tegemisi kommenteerida. Alljärgnevas vestluses on kasutatud ka lõike filmist.

"Ma olen seda ennegi öelnud ja kordan veel", räägib helilooja ja Budismi instituudi juhtfiguur Sven Grünberg, "et kui meie planeeti külastaks tulnukad, oleks ilmselt kõige õigem inimene nendega kohtumiseks dalai-laama."

Dalai-laama noorus

Tulevane Gjälva rinpotše (Ülihinnaline võitja) – nagu tiibetlased salai-laamat kutsuvad, sündis 6. juulil 1935. aastal Kirde-Tiibetis (praegu punahiina Quinghai provints). Dalai-laama sünnijärgne nimi oli hoopis Lhamo Thöndrup, see tähendab Märt Läänemetsa viite järgi "Soovetäitev jumalanna".

Vanemate ja kohalike jahmatuseks tunnistati ta 3-aastaselt (pärast vastavaid uuringuid ja katseid) XIII dalai-laama ümbersünniks.​

Vanemate ja kohalike jahmatuseks tunnistati ta 3-aastaselt (pärast vastavaid uuringuid ja katseid) XIII dalai-laama ümbersünniks. Aasta jooksul koguti kokku 100 000 hiina hõbedollarit – altkäemaksuks, et väljavalitu ja tema pere saaks oma valduse piiridest lahkuda.

1940. aastal pühitseti ta Potala palees dalai-laamaks. Dalai laama vaimulik hariduse omandamine kestis peaaegu 20 aastat. Samal ajal aga toimusid sündmused, mis paiskasid kogu regiooni elu segamini. Pärast kommunistliku võimu kehtestamist Hiinas (1949) hakkasid kommunistid eesotsas esimees Maoga "vabastama" suuri läänealasid – Tiibetit ning Ida-Turkestani. Tiibetlased osutasid hiinlastele visa vastupanu, kuid Tiibeti armee oli kommunistlike hordidega võitlemiseks liiga pisike ning väga halvasti relvastatud.

Kuna ajad olid kriitilised, kuulutasid tiibetlased dalai-laama 16-aastaselt täisealiseks (2 aastat varem kui pidanuks) ning ta sai riigipea täisvolitused.

Kommunistlik Hiina okupeerib Tiibeti

1950ndal aastal kirjutas Tiibeti valitsuse esindaja Pekingis sunniviisiliselt alla lepingule, mille kohaselt oleks Tiibet justkui ennast vabatahtlikult kommunistliku Hiina võimu alla painutanud. Paraku polnud lepingul dalai-laama nime (ega selle sõlmimiseks ka volitusi), mis muutis selle paberitüki täiesti õigustühiseks, ebaseaduslikuks ning kehtetuks.

Kogu huvi osutus aga suitsukatteks tiibetlaste orjastamisel ning dalai-laama adus Mao ja kommunistliku süsteemi võltsolemust ja valelikkust.​

1950ndatel püüdis dalai -laama asjatult läbi rääkida puna-Hiina võimudega, et tagada Tiibetile mingigi selge tulevik ja rahvale julgeolek. Hiinlased aga ignoreerisid absoluutselt kõiki kunagi antud lubadusi nagu kommunistidele kohane ja hakkasid Tiibetis ellu viima hoopis sunniviisilisi muudatusi.

Dalai-laama reisis 1954. aastal Pekingisse, kus viibis ligi aasta ja on hiljem meenutanud, et esimees Mao avaldas talle alguses sügavat muljet, kuna "paistis tundvat sügavat huvi tiibeti rahva saatuse ja käekäigu vastu."

Kogu huvi osutus aga suitsukatteks tiibetlaste orjastamisel ning dalai-laama adus Mao ja kommunistliku süsteemi võltsolemust ja valelikkust.

Tiibetlaste vastupanuliikumine

Tiibetit haaras 1950ndate teisel poolel ulatuslik partisaniliikumine kommunistliku režiimi vastu, ida-Tiibetis ja Nepali piiri ääres võideldi kommunistide vastu veel 1970ndatel aastatel.

Lõplik tõdemus, et kommunistlikku Hiinat ei tohi grammi võrragi usaldada sai selgeks 1959. aastal, kui hiinlased surusid veriselt maha tiibetlaste ülestõusu, mille käigus hukkus vähemalt 100 000 tiiibetlast.

1963. aastal kirjutas dalai-laama valmis kaasaegse konstitutsiooni kavandi, et üles ehitada demokraatlik, parlamentaarne riigikord.​

17. märtsi ööl 1959 otsustas dalai-laama eksiili põgeneda, et Tiibetil säiliks mingigi legitiimsus ja võimalus okupatsioonist rääkida. Selles suhtes on Eesti olnud sarnases olukorras – Eesti iseseisvuse järjepidevust kantigi edasi eksiilis.

1963. aastal kirjutas dalai-laama valmis esimese kaasaegse konstitutsiooni kavandi, mille kohaselt tuli üles ehitada demokraatlik ja parlamentaarne riigikord ning mis sätestas ka dalai-laama ilmaliku võimu vähendamise.

Dalai-laama täna

Tänaseks on dalai-laama ilmalikust võimust täiesti loobunud, tiibetlaste poliitilist elu juhib Indias Dharamsala linnas parlament ning president (sikyong). Dalai-laama on öelnud, et kui ta saab 90-aastaseks (selle aasta juulis), teeb ta teatavaks juhtnöörid endale järglase leidmiseks. Praeguseks on dalai-laama öelnud täie kindlusega, et puna-Hiinasse ega mõnda muusse autoritaarsesse riiki ta ei reinkarneeru.

Dalai-laama on Eestit külastanud kolmel korral, Eesti parlamendi ametlik delegatsioon on Tiibeti eksiilvalitsusel külas viibinud samuti kolmel korra​l.

Dalai-laama on Eestit külastanud kolmel korral – 1991, 2001 ja 2011. Oma kõrge ea tõttu ta enam välisvisiite ei tee. Eesti parlamendi ametlik delegatsioon on Tiibeti eksiilvalitsusel külas viibinud samuti kolmel korral – kaks korda eelmisel ja korra sel aastal. Riigikogu Tiibeti toetusrühmal on plaan külastada dalai-laamat ka tema 90. juubeli puhul, 6. juulil 2025.