/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/28/16806174t1hd183.jpg)
1. mail algab Duo 3 ekraanil psühholoogiline krimisari «Vale jälgedel» («Lie to Me»). Sarja peategelane Cal Lightman ja tema meeskond aitavad lahendada juhtumeid, jälgides inimeste näoilmeid, häält ja kehakeelt. Sarja aluseks on psühholoog Paul Ekmani teadusuuringud, mille järgi on võimalik valetamist ära tunda ka päriselus.
Siin on viis märki, mille järgi võib aimata, kas inimene räägib tõtt või püüab midagi varjata.
1. Pisiilmed
Kui inimene valetab, võib tema näole hetkeks ilmuda tõeline sisemine tunne, näiteks viha, hirm või põlgus. See kestab ainult murdosa sekundist ja kaob kiiresti. Kui näoilme ja sõnad omavahel ei klapi, tasub olla tähelepanelik.
2. Reetlik keha
Kui inimene räägib midagi, aga tema keha käitub teisiti, võib see viidata valetamisele. Näiteks ütleb ta: «Ma olen rahulik», aga samal ajal pigistab käed rusikasse või raputab kergelt pead. Väikesed vastuolud keha ja sõnade vahel reedavad sageli rohkem kui öeldu ise.
3. Liikumatus
Tavaliselt liiguvad inimesed rääkides vabalt. Kui keegi valetab, võib ta püüda oma keha teadlikult kontrollida, mistõttu liikumine peatub ja keha muutub jäigaks. Ebaloomulik paigalseis võib viidata sisemisele pingele.
4. Pilgutamine
Valetamisega võivad kaasneda muutused silmade liikumises. Mõni inimene pilgutab valetades tihedamalt, mõni harvemini. Samuti võib pilk hakata sihitult ekslema, kui inimene püüab sobivaid sõnu leida või soovib vestlusest eemale nihkuda. Silmade pilgutamist või pilgu muutust tasub tähele panna, eriti kui see erineb inimese tavapärasest käitumisest.
5. Võltsnaeratus
Siiras naeratus haarab kogu näo. Silmad lähevad kitsamaks ja silmanurkadesse tekivad väikesed kortsud. Kui inimene naeratab vaid suuga, aga silmad jäävad külmaks ja liikumatuks, võib see olla teeseldud tunne.
«Vale jälgedel» on alates 1. maist Duo 3 ekraanil argipäeviti kell 18.10.
/nginx/o/2025/04/28/16806176t1hcfab.jpg)