ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: VIDEO! Tule kaasa Riigikogu hoone tornidesse ja suurde saali. Sigatüüka ekskursioon 3.

Selle aasta 26. aprillil avanevad kõigile soovijatele Toompeal Riigikogu uksed, kus saab sisse kiigata ka kohtadesse, mis igapäevaselt töö tõttu avatud pole. Seekord siis juba 25. korda! Muide, paljude maailma parlamentide hulgas on see eriline üritus, sest tavapäraselt selliseid üritusi parlamentides ei korraldata. Juku-Kalle Raid kutsub koos giid Archibald Kaldiga videoekskursioonile Toompea keskaegsetesse tornidesse ja Riigikogu saali. Archibald Kald kirjutab Riigikogu lahtiste uste päeva loo lahti.

Oleme Riigikogu lahtiste ustega loonud väikese trendi, millest ka teised parlamendid maailmas on hakanud vaikselt vedu võtma. Miks on aga see traditsioon alguse saanud? Millal toimusid esimesed lahtised uksed Riigikogus? Mida saab sellel päeval teha ja näha?​​

Austusavaldus esimesele parlamendile

Aprillikuised Riigikogu lahtised uksed on saanud Riigikogus iga-aastaseks traditsiooniks. Kui aga minna ajalukku ja mõelda, miks just see üritus toimub aprillikuus, siis tegelikult tähistame sellega parlamendi sünnipäeva. Nimelt 1919. aasta 23. aprillil tuli Estonia teatri kontserdisaalis kokku esimene seaduslik Eesti Vabariigis valitud esinduskogu – Asutav Kogu, millesse kuulus 120 rahvasaadikut. Ja kuna parlament on rahva valitud, siis saigi 1999. aastal selle päeva tähistamiseks rahvaga algatatud lahtiste uste päeva üritus.

Teatavasti tuli 5.-7. aprillini valitud Asutav Kogu kokku 23. aprillil 1919 Estonia teatrimajas. Selles 120-liikmelises parlamendis olid esindatud erakonda või nimekirja. Oma üle pooleteise aastase tööaja jooksul võttis esinduskogu vastu üle 800 seaduse, mille jooksul kiitis heaks iseseisvuse deklaratsiooni, maaseaduse, põhiseaduse ning ratifitseeris ka Tartu rahulepingu. 20. detsembril 1920 lõpetas Asutav Kogu oma töö, andes teatepulga 100-liikmelisele I Riigikogule.

Juku-Kalle Raid Landskrone torni katusel Foto: Eleri Muhkel

Kas see on väärt tulemist?

Võiks öelda, et kes pole Riigikogus käinud, see pole Toompead näinud. Eks ta omamoodi ole tõsi ka ajalooliselt, sest Toompea linnus on senini ju üks vanimaid säilinud objekte koos Toomkirikuga, mis 1684. aasta suure Toompea põlengu ajal kannatada ei saanud. Nii on ka Toompea linnus kujunenud omamoodi sümboliks nii kodumaiste kui ka võõrkülastajate hulgas. Eks Toompea linnust ja mäge on isegi Eesti rahadel kujutatud.

Toompea linnusest küll on säilinud müürid, mida erinevad võimud on tugevdanud ja kõrgendanud, kuid Riigikogu lahtiste uste päeval on sellest eksklusiivselt avatud Pika Hermanni torn – keskaja Läänemere äärsete maade kõrgeim kivitorn. Selleks, et pikad järjekorrad, mis ulatusid mitmesaja külastajani, kes pidid vapralt ootama tundide kaupa torni minekut enam lihtsalt seisma ei peaks, jagame me tasuta kellaajalisi pääsmeid. Kuid ka need saavad varakult otsa, seega tasub kohe varakult uste avades kell 11 kohal olla, sest pärastlõunaks on need pääsmed kiirelt otsa saanud. Torn aga mahutab korraga kitsaste käikude ja turvalisuse tõttu vaid 45 inimest, kellega kulub ligi 30 minutit torni tõusmiseks ja vaate nautimiseks.

Ja see vaade on seda treppidest tõusmist väärt, eriti ilusa ilmaga. Kellel binokkel olemas, võib paluda ilusat ilma ja ehk siis tornist paistavad ka Helsinki kiriku kuplid.

Mis põnevat toimub majas?

Riigikogu lahtiste uste päeva traditsioon on kandunud nüüdseks üle ka teistesse parlamentidesse, et näidata demokraatia toimimist ja parlamendi avatust rahvale. Seetõttu on ka paljud külalised imestunud, eriti just välisriikidest, et sarnast üritust parlament korraldab.

Riigikogu puhul on üheks erisuseks see, et kuigi tegemist on ajaloolise objektiga, siis töö tõttu on paljud ruumid suletud külastajatele. Kuna aga laupäevasel päeval parlament ei tööta, siis avavad ka fraktsioonid ja Riigikogu esimees oma ruumid külastajatele, mida tavapäraselt ei saa näha töö tõttu. Seega võib näha majas ringi liikumas ka mitmeid parlamendisaadikuid, teha nendega selfisid või arutleda päevapoliitilistel teemadel. Ning kindlasti on ka varuks üllatusi, kohtumisi ja põnevaid mänge.

Lahtiste uste päeva puhul oleme keskendunud ka käesolevale teema-aastale nagu ka eelnevatel aastatel. On olnud nii mere-, liikumisaastale pühendatud programme, siis see aasta keskendume hoopiski raamatu-aastale, sest tähistame Eesti kirjanduse 500. sünniaastat, kuid samas me ei unusta ka suvel toimuvat Laulu- ja Tantsupidu. Programmis on tegevusi nii suurematele kui väiksematele.

Päeva lõpetab pidulik kontsert, mis pühendatud XXVIII laulu- ja XXI tantsupeole „Iseoma“, kus esineb tantsuansambel Sõleke ja Karmoskaässad, esineb Kalamaja Segakoor.

Esimesed lahtised uksed

Kui 1999. aastal, mil tähistati 80 aastat Asutava Kogu kokkutulemisest, toimus esimest korda Riigikogu lahtiste uste päev. Võiks ju öelda, et seekord peaksid toimuma juba 26-ndad lahtised uksed, kuid koroonapandeemia tõttu olime sunnitud selle ürituse ära jätma.

Võib vast tõdeda, et avapauk 1999. aastal oli edukas, sest kokku külastas sellel päeval ligi 3000 inimest. Lisaks olid sellel päeval külas Põhja- ja Baltimaade parlamentide juhid, kes vaatlesid üritust suure huviga ning olid vaimustuses sellest. Eduskunna toonane spiiker Riitta Uosukainen ütles, et talle oli väga meeldiv kogemus näha parlamendi sellist avatust. See on olnud ka ajendiks teistel parlamentidel oma uksed rahvale avada, et näidata demokraatia toimimist ning lasta inimestel vabamas keskkonnas tutvuda parlamendi ruumide ja tööga. Hinnang esimestele lahtistele ustele oli ajakirjanduses ülimalt positiivne.

Küll aga aeg õpetab ning nõuab seeläbi ka muutusi, sest iga aasta pole 23. aprill siiski vabale päevale sattuv ning nii on aja jooksul nihkunud see rahvapidu hoopiski laupäevasele päevale, sest suure soovi tõttu paljud nädala sees töötavad inimesed pole saanud Riigikogu külastada. See muutus on end igati kenasti ka tõestanud, sest viimastel aastatel on olnud külalisi püsivalt 6000 ringis ja eelmisel aastal sai seegi rekord purustatud.

Üheks suurimaks atraktsiooniks on olnud Riigikogu lahtiste uste päeval infotund, kus ministritelt on rahval võimalus olnud küsida meelepäraseid küsimusi. See on olnud ka üheks erilisemaks hetkeks, sest sellist võimalust pole ükski parlament senimaani julgenud kasutada. Kuna Riigikogus on ajagraafikud väga tihedad, siis on nüüdsest see programmiosa asendunud Riigikogu puhvetis toimuvate Kohvikujuttudega, kus parlamendisaadikud erinevatest fraktsioonidest arutlevad ühel olulisel etteantud teemal. Sellel aastal on selleks elanikkonnakaitse.

Põnevaid seiku ürituselt

Ega pikad järjekorrad enne uste avamist Toompea lossi ees on tavapärased, sest juba varakult tullakse kohale, keskpäevast alates pikem saba kaob, mis on teatud hetkedel ulatunud Toompea lossist nii Komandandimajani või Nevski katedraali taha.

Isegi eelmisel aastal oli järjekord Kuberneri aia juurde. Siinkohal on tore meenutada, kuidas 2000. aasta järjekorras teise lahtiste uste päeva alguses toonane Riigikogu esimees Toomas Savi peale tervituskõnet avas rahvale väravad. Nimelt lükkas ta Toompea lossi väravad kätega lahti.

“Ah, et nii kergelt need käivadki,” imestasid paljud. Tegelikult avas väravad mehaanika, spiiker lihtsalt vajutas nupule andes märku julgestusele väravate avamiseks. Samuti kordas ta ka istungisaalis nõuet, mis valitseb senimaani: “Siin saalis räägitakse ainult riigikeeles.“

Sellel aastal veerandsajandat korda

Laupäev, 26. aprill on sellel aastal see päev, kus me rahvaga tähistame demokraatia pidu juba 25. korda koos ning loodame omalt poolt erinevate üritustega pakkuda meeleolukaid hetki ja äratundmist nii noorematele kui vanematele.

Oleme mõelnud ka programme ja mänge lastele, nii et vanematel jätkub tegevust pikemaks. Ja ega siis parlamenti tulles ning selles tuhinas lendab aeg ka kiirelt. Endalgi meenub päris mitu külalist, kes mainisid, et veetsid maja peal mitu tundi. Alati on külalised ka imestanud istungisaali suurust, sest teleriekraanidel ja piltidel tundub see kuidagi palju suurem kui päriselus. Samuti ka seda, et pikkades koridorides võib isegi saadik ära eksida. Küll aga on lahtiste uste päeval meil seintel üleval ka viidad, mis inimesi õigetesse suundadesse välja juhatavad.

Loomulikult on rahvale avatud ka Riigikogu puhvet, sest sinna piiluda on inimestel ikka huvitav, mis toitu siis üldiselt pakutakse ning millised on sealsed hinnad.

Seega avastamist jagub ning ootame kõiki 26. aprillil Toompeale! Sissepääsuuksed Toompea lossi alt avatakse juba 10.40 ning lastakse lossihoovi, kus esineb Kadri Tali eestvedamisel kokku kutsutud Riigikogu laulukoor ning kell 10.55 tervitab avasõnadega Riigikogu esimees Lauri Hussar. Ei midagi muud kui laupäeval Toompead ja Riigikogu avastama! Saab olema meeleolukas päev kõigile