/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/22/16792380t1h5cab.jpg)
Argentiinlasest Katoliku kiriku pea paavst Franciscus suri 21. aprilli varahommikul 88-aastasena.
Fotol on paavst Franciscus noore preestrina Argentinas 1950. aastatel.
Paavsti surmast teatas esmaspäeva hommikul Vatikani camerlengo ehk paavsti poolt eriülesandeid täitma nimetatud kõrgem vaimulik kardinal Kevin Farrell.
Franciscus, kellest sai 2013. aastal esimene Ladina-Ameerika päritolu paavst ja kes oli paavstiks saades katoliku kiriku ajaloo üks vanemaid paavste, suri mõned nädalad pärast seda, kui ta Rooma haiglast välja kirjutati pärast eluohtliku kopsupõletiku põdemist mõlemas kopsus.
Franciscus oli ligi 1300 aasta jooksul esimene mitte-Euroopa päritolu paavst. Viimane enne teda oli 8. sajandil paavst Gregorius III, kes oli pärit tänapäeva Süüriast.
Franciscus hoolis vaestest, migrantidest ja keskkonnast, kuid lahkarvamused samasooliste suhete ja kirikusisese väärkohtlemisskandaalide lahendamise suhtes püsisid kogu tema pontifikaadi vältel. Paavsti väsimatu migrantide eest kõnelemine viis selleni, et ta kritiseeris teravalt USA presidendi Donald Trumpi immigratsiooni- ja väljasaatmispoliitikat kuudel enne oma surma. Franciscus, kelle pontifikaat oli vastukaaluks natsionalistliku populismi tõusule, sattus sageli USA võimsate konservatiivsete katoliiklike jõudude kriitika alla.