:format(webp)/nginx/o/2025/04/20/16788845t1h5933.jpg)
Ülestõusmispühade aegu on komme mune värvida laialt levinud. Lisaks veel kõik muudki munamängud. Juku-kalle Raid kirjutab, miks Lihavõtte ajal mune üldse värvitakse.
Ülestõusmispühad on kristlikus traditsioonis kui Jeesus Kristuse surnuist ülestõusmise mälestamine, pärast seda, kui roomlased olid ta risti löönud. Pühad tuletavad meelde Jeesuse kannatusi ja rõõmsat ülestõusmist, ülestõusmisele eelneb 40. päevane paastu-, patukahetsus- ja palveperiood.
Kuulsa lapse mitu nime
Ülestõusmispühad, paasapühad, lihavõtted, munadepühad – kuulsal lapsel on otse loomulikult palju nimesid.
/nginx/o/2025/04/20/16788800t1h0bb3.jpg)
Tegu on küll väga ammuse traditsiooniga, kuid tänases mõttes siiski kristlike pühadega, mis rahvakeeli öelduna "kõiguvad". Need algavad igal aastal esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Peale selle – üsna usuleigetena on lihavõtted meile siiski pigem munadepüha.
Paljudes riikides (eriti katoliiklikes) on ülestõusmispühad riigipühad, elik tööle minema ei pea. Ka Eestis on see arutluse all olnud, ent kuna meil on kirik ja riik lahus, pole vajalikuks peetud vabu päevi pidama hakata. Peale selle – üsna usuleigetena on lihavõtted meile siiski pigem munadepüha. Värvitakse mune, mängitakse (või vähemalt vanasti mängiti) munadekoksimist ning tuntakse rõõmu kevadest.
Munamütoloogiad
Iseküsimus on see, kust munade värvimise komme üldse alguse sai. Ja miks kevadine püha seostub munadega?
Asi on üsna lihtne. Kui sukeldume maailma erinevatesse mütoloogiatesse, kohtame maailmaloomise sümbolina üsna tihti muna. Meiegi muinasjuttudes korduvad motiivid, kuidas munakoore ülemisest poolest sai kord taevas ja alumisest maa.
Paljudes kultuurides eksisteerib maailmalind – indiaanlastel ja põhjarahvastel, aga ka Indias jne. Lood erinevad muidugi regiooniti, aga põhiolemus jääb ikka samaks. Maailm, universum ja kõik loodu on Maailmalinnu "munetud". Mõnikord eesmärgipäraselt, aga mõnedes lugudes kukub Maailmalinnu kuldmuna välja kuldsest pesast, läheb puruks ja nii saabki alguse maailm ja elu.
Eesti variant: neiu Salme
Üks variant, kuidas maailm alguse sai, pärineb siitsamast Eestist, sellest on korduvalt rääkinud ja kirjutanud folklorist Marju Kõivupuu. Nimelt leidis keegi tütarlaps Salme (see tähendab päikese tütart) kusagilt karjateelt salapärase muna, kus sees kasvas ilmatütar, kes munast välja haudus kellest ning sündis ülejäänud elu. Nimelt olla ta läinud mehele tähele (ka kuu või päike on variandid) ja hakkas taevast üle universumi sädelema.
Nimelt leidis keegi tütarlaps Salme (see tähendab päikese tütart) kusagilt karjateelt salapärase muna, kus sees kasvas ilmatütar.
Paljudes kultuurides teatakse taeva- või kõiksusekana, kes muneb iga päev kuldmuna, mis veereb päikesena üle taeva.
Niisiis: muna sümboliseerib uue elu algust. Ja kui kellelgi õnnestub kätte saada musta kuke munetud muna, saavutab ta enneolematu tarkuse ning mõjujõu.
/nginx/o/2025/04/20/16788801t1h75aa.jpg)
Värvidel on tähendus
Kristlikus traditsioonis sümboliseeribki muna Jeesuse ülestõusmist, seda lugu hakati rõhutama munade värvimisega, kus eri värvid tähendavad eri asju. Näiteks õigeusklikud on mune tihtipeale punaseks värvinud, mis tähendab Jeesuse veriste kannatuste mäletamist. Kollane muidugi jumalikku soojust jne.
Munade kinkimine on vähemalt kord ajaloos ka ära keelatud – Esimese maailmasõja ajal 1916. aastal .
Tegelikult on aga mune värvitud juba siis, kui kellelgi kristlusest veel halli aimugi polnud. Graveeritud jaanalinnumune on leitud Aafrikast, nende vanus arvatakse küündivat 60.000 aastani (!) Mune värviti kindlasti ka Egiptuses, mune kaunistasid varakristlased Mesopotaamias. Nende jaoks sümboliseerivad munad juba kindlasti üles tõusnud Kristust.
Sellest ajast pärineb ka värvitud munade kinkimine – paganlikust kevade alguse traditsioonist, kus värvitud muna sümboliseerib värvilist tärkavat aastaaega, alguse saanud ning kristlaste poolt üle võetud komme.
Munade kinkimine on vähemalt kord ajaloos ka ära keelatud – Esimese maailmasõja ajal 1916. aastal Austria-Ungaris sõjast tingitud toidunappuse tõttu.
Aga nalja peab ka saama. Lisaks munade värvimisele kirjutab Astrid Lindgren oma lapsepõlvest (raamat "Bullerby lapsed"), et teiseks suureks ürituseks tol päeval olnud "siltide kinnitamine". Nimelt pidid lapsed teineteisele märkamatult silte selga kinnitama, võimalikult iroonilisi ja narrivaid. Ning raamatu kõige suurem poiss Lasse, kes kinnitas, et talle ei saa keegi iialgi silti selga kinnitada, jooksis pärastpoole ikka mööda palgivirnu, selja peal teade "Olen nii loll, et kahju kohe!"