:format(webp)/nginx/o/2025/04/07/16761936t1h9a72.jpg)
Kevad ja suvi tähendab seitset loomade varjupaika haldavale Varjupaikade MTÜ-le palju tööd, sest loomi jõuab nende juurde palju ning erinevalt talvest on inimeste huvi neljajalgse sõbra järele väike. Looma ei tohiks aga võtta emotsiooni pealt, vaid tuleb arvestada, et tegu on vastutusega kuni 20 aastaks. Ka pöördutakse tema sõnul varjupaiga poole tihti siis, kui kasside pesakond on juba liiga suur.
Seitset loomade varupaika üle Eesti haldava Varjupaikade MTÜ kommunikatsiooni ja annetuste kogumise juhi Anni Anete Mõisamaa sõnul on suvine aeg loomapäästjatele ja varjupaikadele kõige töisem, seda nn kassipojahooaja kui ka inimeste reisimise tõttu. Varjupaikadesse satub palju loomi ning inimeste huvi uue neljajalgse sõbra vastu on leigem. Novembrist veebruarini on aga vastupidi – väga palju loomi nende hoole alla ei satu ning just siis on inimesed kõige altimad enda kodu uue lemmikloomaga täiendama.
«See on suurepärane kombinatsioon, sest see tähendab, et need mõned kuud aastas saame me enam-vähem normaalses tempos tööd teha,» ütleb Mõisamaa talvise perioodi kohta. Põhjus, miks kevadsuvisel perioodil varjupaikade hoole alla hüppeliselt suurem hulk loomi satub, on Mõisamaa sõnul lihtne – kevadel algab nn kassipojahooaeg. «See on tänavakasside paaritumisperiood, mis kestab tavaliselt sügiseni välja. Sellel perioodil tegeleme sadade kassipoegadega, kes on tihti ilma emata ja nõrga immuunsusega. Lisaks tuleb meie hoole alla väga palju kolooniakasse, kes on samuti kehva tervisega ja tavaliselt ka inimkartlikud. Selliste kasside aitamise peale kulub väga palju aega ja ka raha. Samas on suvi aeg, mil paljud inimesed reisivad ringi ja seetõttu ei ole see enamiku jaoks parim periood, et uut neljajalgset pereliiget võtta. Sellest tulenevalt on suvine aeg loomapäästjate jaoks kõige keerukam.»