:format(webp)/nginx/o/2020/12/21/13541270t1h7c71.jpg)
Laupäeval toimus Eesti Panga muuseumis Toomas Kulli krooniraamatu «Eesti krooni aeg» esitlus. Raha kogus autor kokku üle terve maailma: Austraaliast Jaapani ja Lõuna-Ameerikani.
GALERII ⟩ Vaata, kes kohale tulid! Eesti Panga muuseumis esitleti haruldast krooniraamatut
Raamatu autor on kroonikollektsionäär Toomas Kull, kes pühendas raamatu Eesti kroonile.
«Krooniraamatu eesmärk on uuele Eestis kasvavale põlvkonnale meelde tuletada, et Eesti kroon oli, on ja jääb eestlaste oma rahaks, olugi et kollektsionääride albumis, kodus meenetena või meie krooniraamatus,» kirjutab Kull raamatus.
Raamatus on sees originaalpaberraha ning raamatu teeb eriti haruldaseks see, et seda trükiti vaid sada eksemplari. Osta seda ei saa.
«See on mul mõeldud kingitusteks,» ütleb Kull, kes veerandi tiraažist kinkis laupäeval toimunud üritusel üle Eesti laiali – Kihnu muuseumist ERMini, Viimsi raamatukogust Valga muuseumini. Lisaks said selle raamatu omanikuks paljud raamatukogud, arhiivid, ja muuseumid.
Eelmise raamatu avaldas Kull 2018. aastal, kui Eesti vabariik tähistas 100. aastapäeva. Mitte küll sama kontseptsiooniga, kuid ka seal olid sees paberrahad.
/nginx/o/2025/03/30/16745745t1h7ce4.jpg)
«See raamat oli nii populaarne ja huvi oli suur, et hakkasin teist ka välja mõtlema. Kuus aastat läks 800 paberraha kokkukorjamiseks,» ütleb Kull.
Raha kogus ta kokku tervest maailmast. Kõige kaugem koht oli Austraalia, kuid Eesti kroone leidus ka Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Hiinas, Singapuris ja Jaapanis.
«Eesti raha on üle kogu maailma,» ütleb Kull. «Sellepärast hästi palju, et Eesti Pank oli krooniajal hästi innovatiivne. Eesti Post oli neil partner ja üle kogu maailma kollektsionäärid said interneti teel tellida seda raha, näidised olid Eesti Panga kodulehel ja Eesti Post saatis. Sellepärast on Eesti raha väga palju üle maailma.»
Raamatu tegemine polnud sugugi lihtsate killast. Igas raamatus on kaheksa rahatähte ühekroonisest 500-krooniseni. Lisaks on igal raamatul karp kaane sees, kus on veel üks kupüür. Seega on ühes raamatus kokku üheksa paberraha.
/nginx/o/2025/03/30/16745708t1hac40.jpg)
Kull selgitab raamatu kontseptsiooni läbi näite:
«Ühe raamatu kinkisin näiteks Tartu spordimuuseumile. Ja selle raamatu number – kõik 100 raamatut on nummerdatud – on 63. Aga miks? Sellepärast, et see muuseum on asutatud 1963. aastal. Ja selles raamatus number 63 on üheksa rahatähte. Üks karbikaane sees ja kaheksa rahatähte raamatus. Nende kõigi üheksa raha kolm viimast seerianumbrit on 063,» selgitab Kull.
Nii uuriski ta välja muuseumite, arhiivide ja raamatukogude asutamisaastad. «Vastavalt sellele nad numbrid said. Kihnu muuseum oli eile kohal, neil täitus eelmine aasta 50 aastat muuseumi asutamisest ja nemad said seetõttu raamatu number 74, muuseumi sünniaasta on 1974.»
Krooniraamatu esitlusest võttis osa Ukraina suursaadik Eestis Maksim Konanenko.
«Temale usaldasin krooniraamatu number 91,» ütleb Kull. Saadik saadab raamatu Ukrainasse, 1991. aastal asutatud Ukraina rahvuspanga rahamuuseumile. «Saatkond lubas endapoolse kulleriga transportida,» lisab Kull.
Kull ise on sündinud aastal 1957, sestap on tema isiklikus krooniraamatus kõik rahatähtede seerianumbrid 057. «See on see kontseptsioon,» selgitab autor. «Seetõttu nii kaua läkski.»
Viimase kupüüri leidis ta möödunud aasta suvel, seda Tavidi valuutavahetuspunktist. Tegu oli 50-kroonise rahatähega, mis on välja antud 1994. aastal.
«Kui ma seda raha poleks tänaseni saanud, siis see projekt poleks ellu läinud,» ütleb ta.