:format(webp)/nginx/o/2025/03/30/16745217t1hced9.heic)
1867. aasta 30. märtsil leppis USA Venemaaga kokku, et ostavad ära Alaska. 158 aastat tagasi toimunud tehing tekitab radikaalsemates venkudes siiani pahameelt. Peale selle oli 7,2 miljonit dollarit 1,5 miljoni ruutkilomeetri eest isegi sel ajal kommiraha, kirjutab Juku-Kalle Raid. Nüüd ihub USA hammast Gröönimaa peale, mis võib vabalt tähendada uut ostutehingut.
Taanlased ja Gröönimaa elanikud on vihased – ja mitte ilma asjata. Ülbe Donald Trump noolib avalikult Gröönimaad, mis otse loomulikult kohalikele ei meeldi. Kunagi, 158 aastat tagasi toimus sarnane lugu Alaskaga, tõsi, Alaskat ei ähvardanud keegi vallutada, küll aga osteti see venkude käest ära. Nii maksabki korraks vaadata, mis asja venelastel Alaskaga üldse ajada oli, ikkagi teine manner.
Venemaa arengu ja ajaloo "Mõte" on alati olnud oma territooriumi teiste maade ja rahvaste arvelt laiendamine, võõrastel territooriumidel sigatsemine ning enda pidamine "vabastajaks".
/nginx/o/2025/03/30/16745335t1h9852.jpg)
Ajalugu jutustab meile üsna morne tõsijutte, kuidas üsna tilluke Moskoovia vürstiriik nagu põis paisuma hakkas, anastas meie soomeugrilastest sugulasrahvad ning jõudis lõpuks Vaikse ookeani äärde välja, kus õiendati arveid jukagiiride, tšuktšide ning teiste kohalikega.
Juba 18. sajandil sõudsid vene asunikud üle veelahkme ning maandusid Alaskal, Ameerikas. Tõsi, neid oli käputäis, orienteeruvalt 10 000; kohalikud inuittid (keda oli umbes 50 000) ei pannud venkusid ilmselt sel üliharvalt asustatud maal tähelegi.
Alaska müümise mõttega hakkas tsaar Aleksander II vallatlema pärast Krimmi sõda (nimetatakse ka kümnendaks Vene-Türgi sõjaks), kus Venemaa Türgi, Prantsusmaa, Suurbritannia käest kolki sai ning mis oli riigikassa põrandasse suure augu puurinud, kus kogu rahatagavara lihtsalt välja jooksis. Krimmi järele on venkud alati keelt limpsanud.
Samal ajal oli lõppemas USA kodusõda, kus põhjaosariigid lõunaosariike lõid ning ettevaatlikult hakati mõtisklema, et ehk oleks Venemaalt – kes sellele võimalusele vihjas – Alaska ära osta. Ühendriikide riigisekretär ja Venemaa suursaadik jõudsidki vastavale kokkuleppele 1867. aasta 30. märtsil.
USA-s tekitas Alaska ostmine vastakaid tundeid. Otsus sai ajakirjanduses korralikult tümitada.
Alaska vahetas omanikku kõigest 7,2 miljoni dollari eest, mis on isegi selle aja kohta 1,5 miljoni ruutkilomeetri territooriumi eest hämmastavalt vähe. See tõestab, et venkudel oli rahaliselt vesi tõega ahjus.
USA-s tekitas Alaska ostmine vastakaid tundeid. Otsus sai ajakirjanduses korralikult tümitada, sest inimesed ei suutnud aru saada, mis mõte on ühel lihtsalt hiiglasuurel jääkamakal.
/nginx/o/2025/03/30/16745337t1h7566.jpg)
Venelased aerutasid emamaale tagasi ning piirkond jäi tühjaks kuni hetkeni, mil Klondike'i kullapalavik alguse sai – see on 1896. aastal. Kullapalavikust pole vast mõtet pikalt pajatada, see ajastu on aluseks sadadele raamatutele ja kümnetele filmidele, üks meisterlikumaid kirjeldajaid on muidugi Jack London.
Karmid mehed, karm maa, uskumatud seiklused, muinasjutulised rikastumised, täielikud vaesumised, mõrvad, vandenõud ja sõprus.
Eraldi USA osariigiks kuulutati Alaska aga alles 1959. aastaks. Kulda kaevandatakse Alaskal tänaseni.
Kulda tuli piirkonnast välja miljardite ja miljardite dollarite väärtuses. Ainuüksi kullapalaviku esimesel aastal rohkem kui miljardi dollari (tänases vääringu) eest. Eraldi USA osariigiks kuulutati Alaska aga alles 1959. aastaks. Kulda kaevandatakse Alaskal tänaseni.
Tegelikult on päris kõhe ette kujutada, millised näeks välja tänase maailma jõujooned, kui Alaska oleks endiselt venkude käes, sest lisaks kullale peidab piirkond endas palju muidki olulisi maavarasid. Nii nagu Gröönimaagi, mida Trump iharalt piidleb.
Tegelikult on päris kõhe ette kujutada, millised näeks välja tänase maailma jõujooned, kui Alaska oleks endiselt venkude käes.
Venemaal purtsatab aegajalt välja mõttepabulaid, et Alaska tuleks tagasi võtta. Kõlab küll idiootselt, aga väga venelikult, on isegi sihuke hullude aktivistide liikumine nagu Аласка наш. Alaska on meie. Täpselt nagu Krimm.
Gröönimaal tunnevad inimesed end ilmselt üsna ebamugavalt, sest ärplevat punase nokatsiga USA presidenti maksab tema ettearvamatuse tõttu tibake umbusaldada. Tõsi on aga see, et piirkonna vastu tunnevad elavat huvi ka Hiina ja Venemaa, sest Gröönimaa põues lebab kogu Mendelejevi tabeli haruldasem osa.
/nginx/o/2025/03/30/16745338t1hf622.jpg)
Nii võib Trumpil isegi õigus olla, kui ta ütleb, et Gröönimaa ega Taani ei jõua piirkonda sõjaliselt kaitsta. Aga Venemaa ja Hiina laienemine oleks kõige viimane asi, mida maailmal vaja läheks.
Nii võib Trumpil isegi õigus olla, kui ta ütleb, et Gröönimaa ega Taani ei jõua piirkonda sõjaliselt kaitsta.
Nii on arutatud ühe võimalusena ka Gröönimaa ostmist, millest kohalikud ega ka Taani ei näi huvitatud olevat. Mis aga sellest saab, pole praegu kindlasti võimalik öelda.
/nginx/o/2025/03/30/16745549t1h2ac0.jpg)
Kui Venemaa peaks hakkama piirkonnas liialt agressiivselt ringi tuustima, võivad ka Gröönimaa elanikud asjaolud ümber mõelda. On ju veel võimalik mõne osa maavarade vastu suurendada USA sõjalist kohalolekut.
Häid lahendusi, tundub, paraku ei paista.
:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)