:format(webp)/nginx/o/2021/11/03/14180596t1h5329.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/28/16744047t1h8491.jpg)
Jumestaja Anni Hallik andis ühismeedias teada, et lahkunud on tema kallis vanaema. «Mul oli ausalt väga armas vanaema, keda kõik armastasid ja austasid,» ütleb ta.
Meigikunstnik ja tiktokker Anni Hallik teatas Facebookis kurva uudise – 19. märtsil suundus taevastele radadele tema vanaema Tiia.
Anni meenutab paari värvikat seika seoses oma vanaemaga.
«Mina mäletan oma kallist vanaema väga varakult lapsest peale. Tema juures oli alati nii hea, sest vanaema kokkas imeliselt hästi ja väikese tüdrukuna ma esimese asjana vanaema juurde jõudes vaatasin üle, mis tal külmkapis on. Ta kutsus hellitavalt, et näe, külmkapikontroll tuli kohale,» räägib Anni Elu24-le.
«Lisaks viis ta mind suvel Saaremaale puhkama ja see tundus mulle nagu sõidaks välismaale. Alati tegime praami ees vanaemaga kübaraga ja kleitidega pilti,» meenutab ta.
«Vanaema ja vanaisa sünnipäevad olid lapsepõlves kõige toredamad päevad, sest laud oli lookas heast-paremast, mida vanaema vaaritas. Igal sünnipäeval juhtus see, et midagi ta unustas lauale panemata ja alati kui külalised ära läksid, siis lõi vanaema käed kokku ja ütles, et issake, sült jäi lauale panemata või et, jumal küll, lõhe jäi lahti lõikamata.»
Anni räägib, et tema vanaema oskas imehästi seeni marineerida. «Nii saigi igal sügisel seenesaagid just talle toodud, et koos puhastada ja purki panna. Üks aasta oli seenesaak nii suur, et helistasin iga päev vanaemale ette, et ma nüüd tulen viie ämbriga. Kui helistasin kuuendat päeva, siis vanaema vastu ei võtnud ja helistas hiljem tagasi, et tema enam ei jaksa neid seeni teha. Mainisin talle, et sain sirmikuid ja ta ütles, et tule siis kiiresti ja praeme need ära.»
Meikar tõdeb, et kõik tema kokkamisoskused on vanaemalt päritud. Lisaks sellele jäävad igavesti meelde ka vanaema õpetussõnad, et võlg on võõra oma ja preilid nii ei käitu. Anni ütleb ka, et vanaemalt on ta õppinud, kuidas võõrustada külalisi ja kuidas karmi ebaõigluse eest seista. «Vanaema oskas alati paika panna kui kellelegi liiga tehti.»
Kentsakas juhtum
Anni jagab ka ühte üsna piinlikku sündmust, mis ühel rannaskäigul ette tuli. «Vanaema vihkas hilinemist ja nii mõnigi kord olime me temaga mingis bussipeatuses pool tundi varem kohal ja laulsime. Meenub, et vanaema viis mind randa ühel soojal suvepäeval, kui ma olin umbes seitsme aastane. Vot vanaemaga randaminek oli minu jaoks midagi imelist ja nii vahvat. Vanaema kleidis ja mina trikoos läksin siis Pirital jalaga vett katsuma kui nägin, et kaks vanemat onu on unustanud riided selga panna,» räägib Anni.
«Jooksin vanaemale ütlema, et vaata, onud on paljad ja mu vanaema avastas, et kõik on rannas paljad ja läks piinlikkusest tulipunaseks, sest tema on ikkagi proua ja kuskil niimoodi alasti ei käi. Vanaema oli toonud mind nudistide randa. Oi kui tore mul oli pärast sellest kõigile muidugi teada anda, et vanaema viis mind paljaid onusid vaatama,» meenutab ta naljakat seika.
«Vanaemad võiksid elada igavesti,» tõdeb Anni.