Psühhiaater Andres Lehtmets: kõik vaimse tervise mured ei vaja psühhiaatrit

Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatria­kliiniku juht Andres Lehtmets. Foto: Sille Annuk

Psühhiaater Andres Lehtmetsa sõnul kimbutab vaimse tervise süsteemi endiselt suur ressursipuudus, kuid positiivse poolena on inimeste hirm häbimärgistamise ees abi otsimisel järjest langemas. Samuti on oluline mõista, et kaugeltki kõik vaimse tervise probleemid ei vaja psühhiaatri, psühholoogi ega isegi vaimse tervise õe sekkumist. «Suurem tugisüsteem asub meist väljaspool.»

Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku juhi ja staažika psühhiaatri Andres Lehtmetsaga (61) tema tööst ja vaimse tervise abist rääkides ei saa üle ega ümber ressursipuudusest. «Ootused meile on suuremad kui meie võimed. Selge on see, et vaimse tervise valdkonnas ei ole kunagi liiga palju ressurssi. Võin vabalt öelda, et meie sisulised võimalused ja arusaamad on samasugused nagu Skandinaavia riikides, me eristume aga töökoormuse poolest,» sõnab Lehtmets.

Lehtmetsa juhitavas kliinikus on kitsas just füüsilises mõttes, selle lahendamise nimel töötatakse pidevalt. «Nagu ma naljatan, on meil on vastuvõttude korraldamiseks peaaegu ka harjakapid kasutusele võetud. Ruumipuudus piirab meie võimalusi hetkel kõige rohkem. Mitu projekti hakkavad aga õnneks realiseeruma: selle aasta lõpus peaks saama valmis meie kõrvale rajatavas hoones rendipind ambulatoorseteks vastuvõttudeks ja järgmise aasta lõpus õnnestub ehk siinsamas valmis saada vastuvõtuosakond. Teeme selleks ümber kunagi köögiks ehitatud laopinna. Raja 31 korpuse kolmas korrus jääb ootama nahakliiniku jaoks renoveeritava Kuperjanovi tänava kliiniku valmimist, siis saab psühhiaatriakliinik ka statsionaari tingimused paremateks.»