/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/03/28/16743068t1h443e.jpg)
Näitleja ja lavastaja Hendrik Toompere jagab ühismeedias Tallinna Raekoja platsil aset leidnud ebameeldivat seika, kus kaaskodanik häirivalt käitus: «Hüppas ja kargas nende ümber ja nagu ikka, üritas kuidagi füüsilist tüli provotseerida.»
«Mul oli täna, kell üks päeval, kohtumine Raekoja platsil. Jõudsin varem kohale. Jalutasin läbi päikselise kevadpäeva vanalinnas ja nagu ikka, imetlesin seda mõnusat rauget õhustikku. Turiste vähe, mõned kõnnivad siin-seal, ja ka kevadine ootus on õhus, et kohe-kohe ilmuvad terrassid ja lauad ja toolid ja läheb kihama see plats,» kirjutab Toompere.
«Jõudsin kümme mintsi varem kohale, seisin raekoja all ja tegin aega parajaks.»
«Siis näen, kuidas üks kohalik tüüp on ilmse laksu all ja asunud kahte väljamaalast kimbutama. Proua ja härra, juba eakad taanlased, on otsustanud tutvuda oma kunagise vasallriigi pealinnaga.»
Toompere sõnul oli turiste kimbutanud meesterahvas suisa agressiivne.
«Hüppas ja kargas nende ümber ja nagu ikka, üritas kuidagi füüsilist tüli provotseerida. Vanem härra proovis kuidagi midagi selgitada, aga see paavian, muide hästi riides, lärmas, et f***ing Ameerika, blj**d. Proua oli ülimalt häiritud ja hoidis kahemeetrist vahet.»
«Ma vaatasin ja mõtlesin, et küllap see herilane tüdineb ja lendab edasi, aga ei. Suurel tühjal Raekoja platsil hargnes siis lahti selline üsna vastik corrida.»
Toompere nendib, et ei ole kunagi kakleja olnud, ent tundis tol hetkel, kuidas raev temas tõusis. «Tahtmine oli minna ja mees nokki lüüa. Samas mõtlesin, et mul ikkagi on juuni alguses 60. sünnipäev ja siin ma sellega seoses ju ootangi ühte kohtumist. Et mage oleks see sünnipäev ka ära jätta.»
«Vaatasin siis üle platsi, mitte kedagi, ei turvamehi restode ees, ei politseinikke. Kusjuures olen kunagi tunnistaja olnud, kui ühel lumiselt pakaselisel, kuid päikselisel päeval mingi sell võttis riided seljast ära ja hakkas keset platsi oma jope peal, alukate väel päikest võtma. Siis olid kohe paksudes kombinesoonides politseinikud kohal ja keelitasid meest ikkagi käeraudu vähemalt külma katteks panema.»
«Ühel hetkel ma ei teadnud, mida teha. Tundus, et pean sekkuma. Siis aga märkas see proua mind ja hakkas minu poole tulema. Härra järgi ja nende taga, üleval ja ümber see agressiivne, ropendav-räuskav tülinorija. Tulevad minu juurde ja mees küsib mu käest, is this man crazy? (kas see mees on hullumeelne – toim) ma ütlesin, et of course (muidugi – toim) ja tulevad mu selja taha ja see hüplev kaabakas vaatab mulle otsa ja taltub. Sekundiga.»
«Mu peas oli eelnevalt läbi tuisanud mitmeid ja mitmeid käitumise strateegiaid, kuid seda, mis äkki mus avaldus, seal ei olnud. Vaatasin herilasele otsa ja kuidagi naeratasin, et ok, rahuneme nüüd maha ja mingi kahjutunne oli, aga samas kuidagi nii leebe suhtumine, et oleks nagu kino vaadanud, mida filmitakse Raekoja platsil ja tunnustasin pöidlatõstega seda kaklevat näitlejat.»
«Kummaline oli see, et ta vajus kohe oma negatiivsest energiast tühjaks. Kogu keha lõdvestus, käpad vajusid lonti, õlad nagu veidi tõusid kaela ümber, keeras pea viltu ja vaatas mulle heledate kutsikasilmadega otsa. Taltus, sekundiga... ja seisime seal pea terve minuti. Ma ei öelnud ühtegi sõna, vaid käelabaga vaikselt, nagu Karajan dirigeeris orkestrit, andsin märgu, et vaikime, vaikime, vaikime.»
Toompere sõnab, et ka Taani vanapaar olevat kergendunult hinganud ja teda tänanud.
«Mees veel kohmas mulle, et thank you ja läksid üle õla vaadates Viru tänava poole, hotelli, laeva, et võimalikult kiiresti koju jõuda, ära siit...»
Facebooki tehtud postituse lõppedes tõstatab Toompere küsimuse, kas avalikes kohtades ei peaks mitte mõni korravalvur olema.
«Vana Toomas tornist ei tulnud alla. Sest see, mis juttu need inimesed oma sõpradele, kes on kahtlemata rahakad pensionärid ja võimalikud külalised meil, kodus räägivad, ei ole kindlasti julgustav. Seekord lahenes kuidagi ootamatult hästi. Ma arvan et kraaklejale mõjus mu karakullmüts. Meenutas talle isandat, kes hetkel küll naerab, aga kui tuju tuleb, siis hammustab pea otsast. Spasibo zemljak, pomises ja lontis minema.»