KUVATÕMMIS ⟩ «Helistati ja öeldi, et mu poeg sai surma, kuigi mul polegi poega...» Petturid kasutavad kõnede tegemiseks Eesti inimeste telefoninumbreid

Viimasel ajal on korduvalt avalikkuse tähelepanu alla jõudnud juhud, kus eestlasteni on jõudnud petukõned, mis pärinevad justkui tavalistelt inimestelt või tuntud ettevõtetelt. Telia ja Elisa aga kinnitavad, et tegemist on aga kõige tavalisema numbrivõltsimisega.

«Viimasel ajal helistab pea iga päev ja iga kord erinev võõras number suvalisel kellaajal, mõnikord isegi mitu korda,» teatab üks anonüümne kasutaja eestlastele suunatud Redditi keskkonnas.

Postituse autor märgib, et kuna ta võõraid numbreid vastu ei võta, on ta paaril korral sõnumi saatnud. «Kahel korral olen saanud vastuse, et nemad pole mulle helistanud ja küsivad, miks ma lampi sõnumi saadan. On kellelgi veel nii juhtunud? Mis toimub?» jääb talle arusaamatuks.

«Kõige lihtsam on ignoreerida ja mitte saata SMSe vastu, kuna see, kes seda loeb, tõenäoliselt ei tea, mis toimub, ja on sama segaduses kui sa,» kommenteerib üks kasutaja, kes on asjast teadlik. «Jah, see on skämm, aga nende numbrite omanikud pole sellega seotud. Petised jätavad mulje, et helistatakse kellegi teise numbrilt, kui vastu ei võta,» lisab teinegi.

Elu24ga võttis hiljuti ühendust ka Võrus elav meesterahvas, kes sõnas, et ka tema on saanud viimasel ajal mitmeid kõnesid. «Ükskord öeldi: «Tere! Helistame teile kapost.» Siis järgmine kord helistati juba pangast ning sooviti minu andmeid,» kirjeldab ta.

Ka Lõuna-Eestist pärit naisterahvas räägib Elu24-le, kuidas petturid üritasid teda võrku meelitada. «Helistati ja öeldi, et poeg sai surma ning nüüd on vaja laip surnukuuri transportida, kuid selleks on raha vaja,» kirjeldab naine lühidalt hiljutist telefonikõnet. «Õnneks sain kohe aru, et tegemist on pettusega, sest mul ju pole poega... Muidu oleksin vist küll infarkti saanud.»

Võõrad numbrid helistavad
byu/UnitPuzzleheaded3267 inEesti

Elisa: kui vastamata kõne on Eesti numbrilt, siis ei ole muretsemiseks põhjust

Eelkirjeldatud juhtumite näol on Elisa infoturbejuhi sõnul tegemist spoofing'uga. «Spoofing on kahjuks juba üpriski laialt levinud küberkuritegevuse meetod, kus kurjategijad varjavad oma identiteeti, teeseldes, et nad on keegi teine, ja seda kasutatakse sageli andmepüügirünnakutes või pahavara levitamisel, et tekitada usaldust ja muuta rünnakud tõhusamaks,» kommenteerib Elisa infoturbejuht Mai Kraft ja lisab, et viimastel aastatel on küberkurjategijad kasutanud aktiivselt telefoninumbrite võltsimist (spoofing) petukõnede tegemiseks ning Eesti elanikelt andmete ja raha välja petmiseks.

«Saame selliste kõnede kohta ka ise klientidelt tagasisidet, kuid see ei ole Elisa spetsiifiline, vaid palju ulatuslikum probleem,» selgitab Kraft ning kinnitab, et hetkel on kõik operaatorid koostöös arendamas lahendust, mis vähendaks lähitulevikus petukõnede tegemise võimalust.

Mai Kraft Foto: Jake Farra

«Kui pettur saab inimesega ühendust, siis on juba erinevaid skeeme või lugusid, läbi mille üritatakse inimestelt andmeid või raha välja petta. Sellel puhul kehtib ikka vana tõde, et ükskõik mis numbrilt kõne teile jõuab, siis telefoniteel enda andmete, PIN-koodide või raha andmine võõrastele inimestele, ükskõik kui usutav nende jutt või mure ka ei tunduks, on väga halb mõte ja mõistlik on selline kõne viivitamatult katkestada.»

Kraft ütleb, et kui on aga vastamata kõne Eesti numbrilt, siis muretsemiseks põhjust ei ole, sest Eesti numbrile tagasi helistades petturiga enam ühendust ei saa ja mingit eritariifi ei rakendu. «Küll aga on see ebameeldiv inimestele, kelle numbrit võltsitakse või kloonitakse, sest neile tuleb palju kõnesid inimestelt, kellele nad tegelikult helistanud ei ole,» kinnitab Kraft. 

Ka Telia Eesti riskijuht Andreas Meister kinnitab, et kui kõne tuleb justkui kohalikult telefoninumbrilt, kuid tagasi helistades selgub, et numbri omanik ei tea kõne toimumisest midagi, on suure tõenäosusega tegu petukõnega. «Tegemist on välismaalt modifitseeritud numbritelt tehtud kõnedega, mille eesmärk on petturitel ligi pääseda kliendi isikuandmetele, et tulevikus neid kuritarvitada,» selgitab Meister.

Spoof'itud kõned on paraku tänapäeval küllaltki laialt levinud probleem. «Klientide rahustuseks võib öelda, et kõik sideoperaatorid tegelevad probleemi ennetamisega,» märgib Meister ja lisab, et ainuüksi eelmisel aastal blokeeris Telia üle miljoni sellise petukõne. ​​

Petukõnedel on üks ühine joon – need tekitavad ohvris kas hirmu või suurt lootust, et manipuleerida teda oma isikuandmeid loovutama.

Enamik neist kõnedest on venekeelsed. «Sageli väidetakse, et vastuvõtja mõne teenuse leping on peatatud või lõppenud ning selle jätkamiseks tuleb sisestada Smart-ID PIN-koodid. Tuletame meelde, et ükski teenusepakkuja ei küsi kunagi sellisel viisil kliendi pangaandmeid. Kõik juhtumid, kus palutakse telefonikõne, SMSi või e-kirja teel edastada oma pangaandmeid või PIN-koode, on reeglina pettused,» selgitab Meister. 

Selliste kõnede puhul on esmatähtis mitte jagada ega kuskile sisestada enda Smart-ID, ID-kaardi või Mobiil ID PIN1 ja PIN2 koode. «Samuti soovitame kõigil, kes saavad eelpool mainitud tunnustega kõnesid, need kohe katkestada. Ühtlasi palume esimesel võimalusel edastada info kahtlase numbri ja kõne aja kohta oma teenusepakkujale. See aitab sideteenuse operaatoritel võimaliku petukõnede allika operatiivselt blokeerida,» märgib Meister lõpetuseks. ​

Kuidas end kaitsta?

Kõige efektiivsemad viisid on esimeste ohumärkide ilmnemisel kõne lõpetamine ja tuntud numbrite puhul võimalusel reaalsele telefoninumbrile tagasihelistamine.

Selge ohumärk on näiteks see, kui helistatakse Eesti numbrilt, aga kõne alguses hakkab inimese asemel rääkima robot või hakatakse rääkima näiteks mõnes võõrkeeles.

Kui kõne saabub mõnelt ettevõttelt, kelle klient sa oled, ja rääkima hakatakse keeles, milles tavaliselt selle ettevõttega ei suhtle, on see viide millelegi kahtlasele ja kõne tasub lõpetada.

Kui pärast kahtlase sisuga kõne lõpetamist on jätkuvalt soov teada saada, kas kontakti võttis päriselt inimene või ettevõte, kellele number kuulub, on võimalik sellele tagasi helistada. Kuna tagasi helistades läheb kõne selle reaalsele omanikule, mitte petturile, on seeläbi võimalik kinnitada kõne autentsust.

Kindlasti ei tohiks tagasi helistada lühinumbritele, teenusnumbritele või välismaistele numbritele – on võimalik, et pahalane üritabki meelitada just neile tasulistele numbritele helistama, et tulu teenida.

Allikas: Elisa