ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Dalai-laama: "Usk on tõesti mürk, hoopis mõtelda on vaja. Ja kommunism on üks fanaatilise usu vorme."

Dalai laama eesti parlamendiliikmete kingituste – Kihnu salli, kinnaste ning mütsiga Foto: Dalai laama administratsioon

Riigikogu Tiibeti toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid ütleb, et kui me tahame ajada väärtuspõhist poliitikat, ei ole vaja tegemist teha Hiina, Venemaa, Iraani ja Põhja-Koreaga. Täna lõppes riigikogulaste visiit Indiasse Dharamsalasse, kus kohtuti Tiibeti vaimse juhi Dalai-laamaga, Tiibeti eksiilparlamendi, spiikri ning presidendi sikyong Penpa Tseringiga,.

Hiina okupeeris Tiibeti lõplikult 1959. aastal ning siis toimus ka tiibetlaste ülestõus – 66 aastat tagasi toimunud veresaunas tappis kommunistlik Hiina 1,2 miljonit tiibetlast ning ligi 100.000 tiibetlast põgenes eesotsas Dalai-laamaga Indiasse, kus India andis Himaalaja jalamil asuvas Dharamsala linnas tiibetlastele asüüli. Samal ajal asutati ka Tiibeti eksiilparlament ning valiti president. Et dalai-laama on ennast poliitikast taandanud, juhib parlamendi tööd president (sikyong) Penpa Tsering.

Eesti delegatsioon Dalai-laama juures Foto: Dalai-laama administratsioon

Eesti delegatsiooni kuulusid Juku-Kalle Raid (Riigikogu Tiibeti toetusrühma esimees, Eesti 200), toetusrühma liikmed Ando Kiviberg (Eesti 200), Karmen Joller (Ref), Hanah Lahe (Ref), Jaak Valge (fraktsioonitu, Eesti Rahvuslased ja konservatiivid), Setomaa ülemsootska Urmo Uiboleht, Eesti Apostliku Õigeusu kiriku preester Sakarias Jaan Leppik ning konsultant Roy Strider, kes on kirjutanud ka raamatu "Himaalaja jutud", mis on Indias tõlkimisel.

Dalai-laama on ilmselt nüüdisaegse maailma kõige tuntum pagulane. Oma 89 eluaastast on ta veetnud paguluses suurema osa – 1959. aasta märtsist kuni tänaseni ehk ühtekokku üle 66 aasta. Ta oli kodumaalt lahkudes vaid 23aastane. Seni ei ole tal olnud võimalust tagasi pöörduda ning Tiibetit uuesti näha.

Dalai laama rääkis siinkirjutajale: "Mäletan hästi, kuidas Lhasast lahkudes heitsin viimase pilgu oma kodulinnale. See pilt ei lähe kunagi meelest." 

Praktiseeriva budistina läheb dalai-laama järjekindlalt seda teed, et maailma valu kaastunde abil leevendada. See väljendub ka tema suhtumises Hiina võimudesse. Kommenteerides Hiina RV mõjuvõimu kasvu, väljendus ta hiljaaegu taas eht dalailaamalikult: «Ma ei arva, et nad on tugevad. Jah, võib-olla relvastuse ja majanduse poolest, kuid oma moraalsetes põhimõtetes on nad väga nõrgad. Kogu nende ühiskond on täis usaldamatust ja kahtlustusi. Sellele tuleb kaasa tunda.»

Võib uskuda, et maailm armastab dalai-laamat just selle filosoofia pärast. Tiibeti vastupanu ei ole reeglina vägivaldne. Seda enam naeruvääristab dalai-laama nimetamine separatistiks, lõhestajaks või vaenuõhutajaks pigem nimetajaid endid.

Tiibeti eksiilvalitsuse president (Sikyong) Penpa Tsering talle kingitud "Kaitsetahe" pusaga ja Juku-Kalle Raid Foto: Karmen Joller

President Penpa Tsering andis meile tiibetlaste olukorrast ülevaate – sellest, kuidas tiibeti lapsi küüditatakse, loodust reostatakse ning isegi kõige elementaarsemaid inimõigusi ei järgita.

Hiina ei tunnista Tiibeti eksiilvalitsust ning on alates 2010. aastast keeldunud dialoogist dalai-laama esindajatega. India tunnustab Tiibetit Hiina osana, kuid annab sellest hoolimata varju Tiibeti pagulastele.

Hiina on süüdistanud dalai-laamat püüdluses Hiinast lahku lüüa, ehkki ta on kõnelenud viimastel aastakümnetel üksnes autonoomiast.

Aga mis õieti on pagulasparlament? Andres Herkel on arvanud, et see harukordne institutsioon paneb juurdlema. Näiteks Eesti, Läti ja Leedu pagulastel tegutsesid Nõukogude okupatsiooni ajal eksiilvalitsused, kuid mitte eksiilparlamendid.

Dalai-laama on Eestit külastanud kolmel korral – 1991, 2001 ja 2011. Eksiilvalitsuse president Penpa Tsering külastas meie parlamenti siinkirjutaja kutsel eelmisel aastal ning teda on uuesti külla oodata augustis.

Tiibeti toetusrühma esimees Juku-Kalle Raid annab Dalai-laamale kingitusi Foto: Dalai-laama administratsioon

Dalai-laama: "Me räägime väga palju demokraatiast, aga vaja on tagada ka igaühe vabadus. Hiinas seda pole, aga ka Hiina muutub, sest totalitaarne süsteem pole elujõuline ja Xi (Jinping) ei saa muutusi ära hoida. Ka tema peab mõtlema, aru saama, et inimkond on ühtne tervik.

Kunagi ütles Mao Zedong mulle, et usk – see on mürk. Ja kui ta praegu elus oleks, siis ma isegi ütleksin (tagantjärele), et sul oli õigus. Usk on tõesti mürk, hoopis mõtelda on vaja. Ja kommunism on üks fanaatilise usu vorme."

Dalai laama on kinnitanud, et ta ei reinkarneeru kindlasti mitte kommunistlikusse Hiinasse, vaid vabasse maailma.

Mina olin Dharamsalas visiidil kolmandat korda, kokku on neil reisidel osalenud kümmekond parlamendi liiget.