:format(webp)/nginx/o/2025/03/13/16711426t1hdf23.heic)
Trumpi presidentuurist saab küll alles 100 päeva, aga juba on teda USAs tituleeritud «kuningaks» ning tehtud lausa idamaiselt jaburaid ettepanekuid, kuidas Donaldi suurust ülistada, kirjutab Juku-Kalle Raid. USA ajaloolist teed arvestades on see üsna imelik ning meenutab pisut Kesk-Aasiat ja analoogseid kohti, kus ülistuslaulud käivad juhiga kaasas nagu kirsa nõukogude sõduri jalaga.
Aleksander Puškin kirjutas kunagi värssmuinasjutu «Muinasjutt tsaar Saltaanist» (dateeritud 1831, aluseks on ilmselt võetud Puškini poolt Mihhailovskojes üles märgitud rahvajutt, eesti keelde on seda tõlkinud nii Felix Kotta (1949) kui Kalju Kangur (1955), ma võtan siin aluseks Kotta tõlke), kus nõiutud luigest imekauniks printsessiks taasmoondunud tsaarinna ülistamine meenutab tõega seda, mis Donald Trumpiga aset leiab. Kirjeldused tsaarinna imetabasest ilust sunnivad tõmbama paralleele praeguste USA poliitiliste poeetidega, ainult et kaunitar on sugu vahetanud.
/nginx/o/2025/03/13/16711427t1ha366.jpg)
See pole teile mingi taanlase Hans Christian Anderseni «Inetu pardipoeg» (ehkki onu Donaldit on Disney pardiküla ärpleva pardi järgi kujutatud küll), kus luuserist saab luigeke. Siin, Trumpi värssloos, nagu Puškinigi omas, oli ta moondatud luigeks juba alguses, ent nüüd saab temast tsaari poolt ära tuntud õige tsaarinna, kes halvab maailma oma Müütilise Iluga.
«Hele täht on laubal tal, kuusirp kumab patsi all, nõtke sale, sammul kindlal astub nagu paabulind ta. Aga häälekõla tal on kui helisev kristall», kirjeldab Puškin kaunitari justkui onu Donaldit.
Mõnes mõttes on Puškinit oma rahva ja maailma kultuuri aluseks pidav Venemaa täiesti õigel teel, kui Donaldi kuvandi üle rõõmustab. Donaldist soovivad kuldset tulevikupärandit putitada mitmed USA poliitikud. Ausalt öeldes oleks see naljakas nagu multikas, kui selle järgi ei üritataks elu lavastada.
Trump käitub nagu pirtsakas printsess, nii et võrdlus ei olegi päris kohatu.
Olgu pealegi. Võtame kõigepealt raha. Joe Wilson (snd 1947) on Lõuna-Carolina vabariiklasest kongresmen, kes munes välja ettepaneku, mille kohaselt võiks Donald Trumpi näolapp ilutseda USA rahatähel, dollaril.
Kõigepealt tekitas see pisut paanikat, et kes eelmistest suurkujudest dollaritähe pealt siis kaotada kavatsetakse, aga Wilson rahustas sootsiumit mõttega, et Trump peaks asetsema 250-dollarilisel, rahal, mida pole veel teatavasti olemas, ent mis vajaks viivitamatut teostamist.
/nginx/o/2025/03/13/16711428t1h3d63.jpg)
Tegelikult ei luba USAs 1866. aastal vastu võetud seadus elusate inimeste asetamist ekvivalendile, millel on üsna õige ja suur mõte: me ei tooda «mütoloogiat» või «kuningaid», kuni nad on elus, kuna selles peitub elava inimese käibeloleva raha peale asetsemine tõttu (võib-olla tekkiv) piibellik kiusatus ennast teistest ägedamaks pidada, kui lihtsalt väljenduda. Aga USAs peaksid iseseisvusdeklaratsiooni alusel kõik elusolevad kodanikud võrdsed olema.
Wilsoni AIga tehtud mõttevälgatused on netis üleval, ta ise põhjendab, et süüdi on Joe Bideni kabineti võimaldatud inflatsioon, mida Trump kangelaslikult pidurdab ning seega oma nägu rahatähel kui tunnustust väärib.
Ametis oleva riigijuhi kujutamine käibelolevatel rahatähtedel on kuulunud siiani diktaatorlikku ilmaruumi, aga tegelikult isegi sinna mingites väga imelikes riikides ja kentsakatel asjaoludel.
Lenin, Stalin ja Hitler oma ergastavat nägu rahadele ei toppinud. Mussolini samuti mitte. Leniniga tuli see ette hiljem, kui ta ära suri ja Stalin oli temast juba kommunistliku ikooni ning pühaku vorminud. Teistega ei juhtunud.
Siinkirjutaja ei ole spetsialist, vaid vaatleja, aga targemad inimesed on kursis. Meie numismaatikaspetsialist Ivar Leimus, kellele kohemaid teadmisi nõutades helistasin, ütleb, et selline asi on olnud rohkem Aafrika diktaatorriikide komme, seal tuleb sihukest asja ikka tõdeda. Nendes avarustes kuulub see aeg-ajalt «sanitaarmiinimumi» juurde.
Aga kummalisel kombel erandlikult ka meie naabruskonnas. Näiteks tšehhid müntisid Stalini pildiga raha viimase elusolekul 1949. aastal – käibel olid 50- ja 100-kroonised mündid. Oma eluajal on oma pildiga rahaga võinud poest suitsu, lastesaapaid, naisele kleite ja valijatele viina osta lätlaste autoritaar Ulmanis (Pätsi kaasaegne) ning ka leedukate president Smetona, samuti enne II maailmasõda.
Teine asi on postmargid, seda võimalust on kasutanud küll pea kõik diktaatorid või autoritaarid, olgu selleks või meie pooldemokraadist Konstantin Päts, kes ilutses postmarkidel erinevates toonides ja erinevate hindadega – viiest kuuekümne sendini, roosast pruunini, tumesinisest heleroheliseni.
Leninit pritsiti markidele postisaadetistele tema eluajal, ent Stalinit üsna tagasihoidlikult. Hitler oli samuti margihuviline, ka tema meeliskles mõtte käes, et korrespondentsi oma armsamale, saadetud postkaardi, toob kätte füüreri tembeldatud lõust sakilisel paberitükil.
Trumpi marki ei tule kindlasti kaua oodata.
Nüüd jõuame järgmise ettepanekuni. Selleks on monument. Mida suurem, seda parem. Üldiselt ei harrasta elus olevad riigijuhid neid endale püstitada, ehkki näiteid leidub palju rohkem kui omanäolise raha kasutusele võtmises.
/nginx/o/2025/03/13/16711432t1h9099.jpg)
USAst kostis aga Kongressist juba hääl, et Trump on vaja hiiglaslikes mõõtudes kivisse koksida. Ja kuhu siis veel, kui otse kaljusse, Rushmore'i mäele, kus kõrguvad juba kivist välja raiutud George Washington, Thomas Jefferson, Theodore Roosevelt ning Abraham Lincoln.
Et Trump tuleks jäädvustada kaljuskulptuurina just legendaarsel Mount Rushmore'i mäel koos teiste presidentidega, nõudis Florida kongressi liige Anna Paulina Luna oma jaanuarikuisel seadusandlikul algatusel.
Kohe meenus Türkmenistani nüüdseks juba kuldlusika nurka visanud diktaator Turkmen-Bashi, kes lasi endast püstitada hiiglasliku kuldse monumendi, mis keerles koos päikesega ning kus juhi väljasirutatud käsi näis päikest üle taevavõlvi juhatavat.
Tööpõld, ühesõnaga, on lai. Ja täiesti ilmselge, et selliseid avaldusi meeldib Trumpil kindlasti kuulata, veel parem, kui need ka teoks tehtaks.
Siis saaks kõval häälel truusid riigialamaid kiita justnagu Puškini teoses: «Aga häälekõla tal nagu helisev kristall.»
Usutavasti kasvab huvitavate mõtete galerii juba lähiajal õige suureks, eks siis tule ära oodata, kuna hakatakse toime panema.
Näiteks New Yorgi esindaja Claudia Tenney seevastu tegi algatuse muuta Trumpi sünnipäev, 14. juuni, riigipühaks.
Ja Valge Maja ametlikul Xi kontol nimetati Trumpi kuningaks.
:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)