:format(webp)/nginx/o/2025/02/28/16689325t1h8c28.jpg)
Altja kalurikülas avanes erilaadi vaatepilt, kui veepinnast välja ulatuvate kivide ümber võis näha paksu jääkihti. «Saturnid oma rõngastega merre kukkunud,» naljatatakse ühismeediasse postitatud foto all.
Altja kalurikülas avanes erilaadi vaatepilt, kui veepinnast välja ulatuvate kivide ümber võis näha paksu jääkihti. «Saturnid oma rõngastega merre kukkunud,» naljatatakse ühismeediasse postitatud foto all.
Omapärast vaatepilti jagas ühismeedias sünoptik Kairo Kiitsak.
«Baleriinide etteaste Altja kalurikülas 27.02.2025,» märgib ta foto juures.
«Suurepärane etteaste! Meil on ikka imeline loodus,» kommenteerib keegi klõpsu all. «Kivikübarad», «Vastlakuklid,» naljatatakse foto juures.
Kiitsaku sõnul on niisugune pilkupüüdev vaatepilt saanud võimalikuks mitmete looduslike tegurite koosmõjul.
«Ilma külmenedes algas kalda ääres jää kujunemine. Miinuskraadide süvenedes vee jäätumine kiirenes, jää muutus üha tihedamaks ning selle teke muutus laialdasemaks. Hiljem soojade õhumasside saabudes jäätumine takerdus – algas sulamisprotsess, kuid see toimus väga ebaühtlaselt, sest algas õhutemperatuuri plussi ja miinuse vahet kõikumine,» selgitab ta.
«Jää sulamist mõjutab päike, mis veebruaris on juba intensiivsem kui jaanuaris ja sellel on soojendav mõju, samuti nii tuul, vesi kui ka vedelal kujul sademed. Veepritsmed, mis on sattunud kivide peale, on miinuskraadidega jääkihi tekkele kaasa aidanud. Praeguseks on tihe jää kivide ümber ära sulanud ja seal valitseb juba lahtine vesi. Ainult veepinnast kõrgemal kivide küljes on paks jääkiht,» nendib ta. «Selle sulamine nõuab lihtsalt rohkem aega.»