«Ainult viis protsenti juhtumitest lõppevad hästi. Enamik jääb siiski pimedaks.» Saates «Õhtu» arutati ilusüstide tõsidust

Ilusüstid tasub jätta spetsialistide ülesandeks. Foto: Shutterstock

Neljapäeva õhtupoolikul räägiti saates «Õhtu» terviseameti kampaania raames ilusüstide tõsidusest. Oma ala spetsialistid olid tulnud kohapeale rääkima, miks on oluline valida professionaalne ilutegija ning lisaks arutati, mis vahe on Botoxil ja täitesüstil.
«Väga palju tehakse tööd salongides ja kodus, kus ei tohi, ning tuuakse Eestisse preparaate välismaa messidelt ja koolitustelt,» räägib esteetilise meditsiini spetsialist Jevgenia Hammerberg.​

Terviseamet algatas kampaania, mis hoiatab ilusüstide protseduuride eest, mis võivad esmapilgul tunduvad väga odavad ja kutsuvad. Terviseamet hoiatab, et selliste protseduuridega kaasneb terviserisk ning halvasti tehtud töö parandamine võib hiljem osutuda palju kulukamaks ja aeganõudvamaks.

«Olukord ei ole hull ainult Eestis, vaid üle maailma. Viimase kümne aasta jooksul on komplikatsioonide arv kasvanud üle kümne korra,» teeb otsa lahti saatekülaline ja erihaigla tegevjuht​ Brit-Carmen Norlan.

BOTOX JA TÄITESÜSTI ON ERINEVAD ASJAD

«Ma tahaksin öelda, et kui võrrelda botuliinitoksiini ehk Botoxit ja hüaluroonhappe süsti ehk täitesüsti, siis inimesed kardavad kindlasti rohkem Botoxi süste, arvatakse, et see on mürk ja selle kätte võib ära surra. Olukord on tegelikult vastupidine. Botuliinitoksiin on siiski selline väga väikeses koguses inimese kehasse viidav aine. Sellega võib juhtuda, et mõni aeg lihtsalt su lihas ei tööta nii aktiivselt või mõni nädal on otsmikul raske tunne. Kuid see kaob väga lühikese ajaga. Sellega ei jää püsivat kahjustust. Vastupidi hüaluroonhappe süstile, mis on geenipõhine ja mille tüsistused on oluliselt raskemad. Ja nende tüsistuste likvideerimine on teinekord võimatu,» väidab Norlan.​