/nginx/o/2012/04/24/1072048t1h6394.jpg)
Briti Cambridge´i ülikooli uuring näitas, et hierarhias madalal olevad isased mangustid on motiveeritud, mis puudutab toidu hankimist.
Hierarhias madalal olevad isased mangustid näitavad üles motiveeritust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zooloogid uurisid mangustide «ühiskonda» ja isendite käitumist Aafrika lõunaosas Kalahari kõrbes, edastab BBC.
Mangustid tegutsevad toidu hankimisel, näiteks skorpionite püüdmisel rühmadena ning kaitsevad end karjana vaenlaste, näiteks madude eest.
Teadlane Alex Thorntoni juhitud grupp tegi mangustidega nutikuse katse, andes neile läbipaistvaid kaanega karpe. Karbis oli skorpion, milleni jõudmiseks tuli karbilt kaas eemaldada.
Uuring näitas, et mangustide hierarhia söömisjärjekorras madalal olevad isased olid karpide avamisel kõige innovatiivsemad.
Need loomad teadsid, kuhu küüned taha panna, et karbilt kaas eemalduks.
Thornton rõhutas siiski, et kõige innovatiivsemalt karpe avanuid ei saa siiski karjas kõige nutikamateks pidada.
Tegemist olevat lihtsat kõige enam motiveeritud isenditega.
Tugevamad ja juhtivad mangustid lihtsalt võtavad nõrgematelt nende roa ega pinguta ise kuigivõrd toidu hankimisel.
Hierarhias madalamal olevad ja nõrgemad isendid peavad rohkem enda eest võitlema.
Mangustide poolt karpide avamisel üles näidatud motivatsiooni ja sihikindluse kohta on veel üks seik.
«Tundus, et nad ei saanud siiski aru, kuidas karbilt kaas pealt tuli. Kui nad panna uuesti sama asja tegema, siis on nad alguses tagasi ning mõistatavad uuesti, kuidas karbilt kaant pealt ära saada,» selgitas Thornton.
Karja madalamal astmel olevad isased on need, kes suguküpseks saades lahkuvad karja juurest ja lähevad emaseid otsima, kellega järglasi saada ja uus kari luua.
Mangustide (Suricata suricatta) looduslik elukoht on Lõuna Aafrikas Kalahari kõrbes. Elavad 12 – 14-aastaseks. Toituvad ämblikest, madudest, linnumunadest, putukatest ja närilistest. Elavad 20 – 30 isendist koosnevas grupis ning neil on maasse kaevatud keerukate koridorisüsteemidega pesad. Suguküpseks saavad ühe aasta vanuselt ja pesakonnas on tavaliselt 1 - 5 poega.