Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

«TAHAN LIHTSALT ELADA» Raske haigusega võitlev Antsla naine räägib, kuidas ta igapäevaselt eluga toime tuleb

Copy
Antslas elav Kati
Antslas elav Kati Foto: Erakogu

Võrumaal Antslas elav Kati Kallas seisab silmitsi haigusega, mis temast enam lahti ei lase. «Iga päev on võitlus hakkama saamise nimel, et mu üles ärkamisel ja voodist välja tulemisel oleks eesmärk,» ütleb ta lisades, et ka väikeste asjade ise ära tegemine pakub talle rõõmu. Raskustega aitavad toime tulla Kati lapsed, kelle ta on üksi üles kasvatanud. 

45-aastast Katit hakkas haigus nimega Sclerosis Multiplex kummitama juba siis, kui ta lõpetas 9. klassi. «10. klassi jätsin arsti soovitusel pooleli. Mul olid ülisuured peavalud,» ütleb Kati. Tükk aega ei saadud jälile, mis väljakannatamatuid peavalusid põhjustab. «2006. aastal sain diagnoosi olles siis 26-aastane. Tunnetus kadus ära, üks labajalg ei töötanud enam ja oli suur väsimus. Selline jõuetus, mis ei kadunud ära ka siis kui magad piisavalt. Mäletan, et istusin oma kortermaja juures asuval aiamaal ega jaksanud isegi maad kaevata,» räägib naine. 

Alates 2008. aastast pole naine enam haiguse tõttu tööl käia saanud. Viimased kuus aastat on ta olnud ratastoolis. «Jäsemed on halvatud. Oleks ma siis ainult ratastoolis, aga lisaks on ka see, et käed ei tööta. Käed on tundetud ja jõudu pole, midagi tõsta ei saa,» ütleb ta.

Kati pääseb õue harva.
Kati pääseb õue harva. Foto: Erakogu

Kati elatub töövõimetoetusest ja on vaatamata napile sissetulekule üksi kasvatanud üles kaks tublit last, kes praegu emale igakülgselt abiks on. «Mul ei ole tööalast karjääri ette näidata, sest tervise tõttu pole saanud tavapärast tööelu elada. Kuid mul on kaks väga abivalmis ja hea südamega last,» räägib ta. 

Millise sissetulekuga tuleb pereemal igas kuus hakkama saada? «Umbes 600 eurosele töövõimetoetusele lisaks saan praegu ka ühe lapse eest lastetoetust ja sellele lisandub üksikvanema toetus 80 eurot, kokku on 160 eurot,» räägib ta oma sissetulekutest. «Häid sõpru on olnud, kes vajadusel laenavad raha. Vanem laps käib tööl ja noorem on gümnaasiumis. Kui vanemat poissi kodus ei elaks, siis ma ei saaks kodus elamisega hakkama. Lapsed ongi need, kes on mind toetanud ja aidanud. Nad on kasvanud üles koos mu haigusega,» räägib Kati. Tema poeg on 23-aastane, tütar on 17 ja õpib gümnaasiumis. 

«Oleme alati olnud kolmekesi. Püüame koos kõigi raskuste kiuste hakkama saada. Keerulisemaks teeb olukorra minu tervislik seisund ja sellest tulenevad väljaminekud,» tunnistab Kati. Omajagu raha niigi napist sissetulekust kulub abivahendite (ratastoolid ja ratastega pesemistool) rendile ja igapäevastele hooldusvahenditele. 

«Rahaliselt hakkama saamise kohta nii palju, et kõike ei saagi – arveid maksta ja süüa osta. Iga kuu jääb midagi järgmisesse kuusse.»

 

Lisaks paremale elujärjele unistab naine ka sellest, et oleks mõni sõber, kellega aeg-ajalt suhelda. «Sõbrannad ja tuttavad on aja jooksul kadunud. Mõnikord tahaks lihtsalt kellegagi koos kohvi juua ja lobiseda,» avaldab ta.

Ravile enam loota ei saa

Kati avaldab, et Sclerosis Multiplexi ravi ei ole ta juba 6 aastat saanud. Põhjuseks see, et kõik ravivõimalused on juba ära proovitud. «Olid süstid, spetsiaalne keemiaravi, jälle süstid, veenisisene ravi (kaks korda aastase vahega). Rohkem ei ole minu jaoks ravivõimalusi. See ei toimi enam, minu jaoks enam pole ravi,» ütleb ta. «See haigus on minu küljes nii kõvasti kinni, et seda ei võta miski,» lepib Kati paratamatusega. Tema sooviks on võimalikult kaua oma armsas kodus elada ja mitte sattuda nii pea hooldekodusse. Et naine saaks oma kodus veel pikalt elada, tuleb iga päev ennast maksimaalselt liigutada, kuigi see on raske. 

Tugevatest peavaludest on Katil aidanud tema sõnul jagu saada kanepiõli kasutamine. Oma kodus, kolmetoalises korteris, saab Kati liikuda ratastooli abil. Iga päev püüab ta teha jõukohaseid töid. Õue pääseb naine paraku harva. «Ma pean hommikul ise pojale söögi tööle kaasa panema ja kiisudele krõbinad. Ma ise. Ka kõige raskemal päeval, kui jõudu pole üldse ja hing on täis kurbust. Et ma leiaksin päevas oma naeratuse. Kas siis tütre saadetud snap koolist või vaatame koos kiisudega kohvi juues orava trenni puude peal. Ma ei saa lasta melanhoolial endale hinge pugeda, see tähendab seda, et ma ei liigu ja keha annab alla. Mul on jonnakust, võitlusvaimu enda eest seismiseks ja veidigi inimväärsema elu eest võitlemiseks,» ütleb ta.  

Kati teeb oma tervisliku seisundi kohta avameelseid postitusi ka oma Facebooki lehel

Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus, mille korral kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht – häirub närviimpulsside koordineeritud levimine. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik – inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu, mis kahjustabki närvisüsteemi. Tavalisem haigestunute vanus jääb 20.–40. eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13–14-aastased. Naised haigestuvad kaks korda sagedamini kui mehed. Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus. Allikas: inimene.ee

Kati leiab, et ka selline elu on elamist ja võitlemist väärt. Ta ütleb, et selleks, et ta võimalikult kaua kodus elada saaks, on ta edastanud ühismeedias abipalve, et soetada endale vajalikke abivahendeid. «Abivahendid aitavad igapäevaelus hakkama saada ja neil on suur roll edasi lükata voodihaigeks jäämist ja hooldekodu. Ilma abivahenditeta kukun või libisen ratastoolist maha, mis üksi olles võib väga ohtlik olla,» ütleb ta olles siiralt tänulik nendele inimestele, kes teda toetanud on. 

«Olen tänu abistajatele saanud kattemadratsi, padja, istumispadja ja kaks massaaži,» avaldab ta. Puudust tunneb ta veel paarist asjast. «Oleks vaja suuremat dušši. Pesemistoolil on jalgade tugi ees, mis võtab nii palju ruumi ära, nii et olemasoleva duši alla hästi ei mahu. Seina külge oleks vaja ka käetugesid, et ma saaks toetuda sinna. Duši all käimine on praegu väga ohtlik. Püüan oma kehaga ise hakkama saada seni kuni saan,» ütleb ta.

Pereliikmete hulka kuuluvad ka neli kassi, kaks neist päästetud tänavakassid.
Pereliikmete hulka kuuluvad ka neli kassi, kaks neist päästetud tänavakassid. Foto: Erakogu

«Ma ei taha välismaa reise, kulda või karda, ma lihtsalt tahan elada oma kodus koos oma laste ja nelja kassiga,» ütleb ta lõpetuseks. 

Tagasi üles