ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: elektripaanika – sotsiaalmeedias toimetavate lollpeade igapäevane seisund.

Juku-Kalle Raid Foto: arhiiv

Väike sulps sotsiaalmeedias päev enne Venemaa elektrist lahtisaamist pani kulmu kergitama. Juku-Kalle Raid avastas, et paanikute arv ühiskonnas on jõudsalt kasvanud.

Sotsiaalmeedia on üks vahva lakmuspaber, veel parem kui Riigikogu valimised. Riigikogu on teatavasti rahva koondportree, sest kõik soovijad saavad oma lemmiku poolt hääletada justkui lauluvõistlusel, aga sotsiaalmeedia portreteerib seda ühiskonda veel hoopis täpsemalt. Kahju, et keegi pole võtnud vaevaks sooritada akadeemilisi uuringuid, sest sotsiaalmeedia paanikaosakonna inimeste rohkus ja spekter võiks anda üsna laheda pildi eesti rahva psüühest – elik meie hingeelust ja meelelaadist.

Elekter on oluline!

Elekter, teadagi, on üks oluline asjandus, ilma selleta ei lähe tööle ei hiina külmkapp, Pekingis toodetud pesumasin või hiinlaste lapstööjõu poolt valmis nikerdatud robottolmuimeja ega saa laadida hiinlaste spioontelefoni.

Ning see tekitab frustratsiooni.

Kesse meil käskis Venemaale selg keerata, kus õitsevad odavad hinnad ja kord on majas.​

Nii oli lausa meeliülendav lugeda paanilisi üleskutseid, mida teha, kui vool ära kaob. Aga et vool kindlasti ära kaob, selles pole muidugi kahtlust.

Ja kahtlust pole ka selles, et see kõik on Brüsseli tagumikulakkujate süü, kesse meil käskis Venemaale selg keerata, kus õitsevad odavad hinnad ja kord on majas.

Mida teha, kui elektrit pole?

Niisiis, hädaolukorra puhuks soovitati kõiksuguseid lahendusi. Vingeimad neist olid päris mitmekesised:

võtta Lätis paak benssu täis ja sõita pimeduse eest Poola, sest seal on kõik a) odavam ning b) keskmine temperatuur on kõrgem.

Poolas on vinge, kui meil elektriga miski jama juhtub.

Lisaks Poolale soovitati ka kõiki muid välisriike, sest meie juhhei-ülikooli lõpetanute vankumatu teadmise kohaselt on igal pool parem kui Eestis, tõenäoliselt isegi Turkmeenias ning Põhja-Koreas. Aga Krimmis ja Sotšis kohe kindlasti. Vähemalt seni kuni Krimm püsib tiblade käes ja Ukraina fašistid seda tagasi ei saa.

Võta Lätis paak benssu täis ja sõita pimeduse eest Poola, sest seal on kõik a) odavam ning b) keskmine temperatuur on kõrgem.​

Soovituste nimekirjas kohtasin ka Serbiat ja Albaaniat, teadagi, ühed vingematest riikidest – kõik võivad seda kinnitada, kes on neis mülgastes viibinud.

Muidugi ei usu ma, et leiduks eriti lolle, kes tõega Eestist Serbiasse või Albaaniasse põgeneks, ent kogukonnas on nende või teiste maade eeliseid Eesti ees ikka vahva arutada.

Ja nüüd hoiatused:

Teiseks soovitati lasta autol Lätis paak benssu täis ning minna kurnama oma sugulasi maal. Neil on laudas võibolla värsket liha, kaevus valitsuse poolt mürgitamata vett ning küttepuid. Ehkki NATO võib seal muidugi kuivpeldiku õhku lasta, kui meenutada Inga Raitari kesist saatust.

FB-s leidus eraldi üleskutse või hoiatus ka kõigile maal elavatele inimestele, et vaadaku nüüd ette, ritsikaparv linnast on tulekul. Selle eemalepeletamiseks soovitati õhupüssi.

Kõik elektrikatkestuse eest hoiatavad spetsialistid hoiatavad ühtlasi ka maailmalõpu, Euroopa Liidu, NATO provokatsioonide ning sadade muude asjade eest.​

Ühesõnaga, fantaasiaga oli toimetatud rikkalikult, sealjuures – tunnise uurimise järel – tuvastasin, et kõik elektrikatkestuse eest hoiatavad spetsialistid hoiatavad ühtlasi ka maailmalõpu, Euroopa Liidu, NATO provokatsioonide, Irja Lutsari, Karmen Jolleri, Kaja Kallase, koolisüsteemi, lennuliikluse (mürgine saba!) ning sadade muude asjade eest.

Sealjuures ei unustata eestlase kommet Brüsselile perse pugeda ning ei väsita kordamast, et Nõukogude Liidus küll keegi niimoodi ei koogutanud.

Mõned kepsakamad – tõsi, vähemus – muidugi teavad, mis selle õuduse taga. Juudid, vabamüürlased, puhuti reptiilid, aga kindlasti USA ning Iisrael. Ühe soojaga köetakse üles ka Palestiina-teema, keda ka meie riik piinab ning tapab.

See kõik on iidne tarkus

See on kokku ikka nii vägev, et vääriks tegelikult kasvõi siin Postimehes nädalakokkuvõtet, saaks Juurikale lisaks teise vinge absurdikülje veel, aga hea tuju on teatavasti tervise pant.

Nagu ajakirjanikud teavad, saadeti ka enne interneti teket toimetustesse hulle kirju, eriti täiskuu paiku. Tõsi, võrreldes olukorraga sotsiaalmeedias oli see ehtne kiviaeg. Aga ega jutt palju muutunud ei ole. Mina olen säherdused kirjad kokku korjanud ja talletanud kaustadesse, et inimloomuse, -teadmiste ja-tarkuste piiritud avarused meelest ära ei läheks.

Pean veel lisama, et Krupskaja sööb eesti rahva elektrit, mida ta imeb postide otsast ja toidab sellega kurje vaime, et need kord uuesti Eestisse naasta võiksid.

Elektri teemal oligi kohe üks kiri haarata, see pärineb 1994. aastast ja saadeti mulle ajalehte Post. Seal on kirjas, et Nadežda Krupskaja, Lenini abikaasa ja kuri inimene, on tegelikult siiani elus ning pesitseb Meriväljal.

"Seal mürtsub maa tema sammude all tümaki-tümaki."

Nii ongi kirjas.

Ja siis järgneb hoiatus: "Pean veel lisama, et Krupskaja sööb eesti rahva elektrit, mida ta imeb postide otsast ja toidab sellega kurje vaime, et need kord uuesti Eestisse naasta võiksid."