/nginx/o/2008/01/02/13264t1h78f7.jpg)
Hiljuti tehtud uuring näitas, et naermine pärineb inimahvidelt ning see pole ainult inimesele iseloomulik positiivne eneseväljendus.
Naermine pärineb inimahvidelt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia Portsmouthi ülikooli psühholoog Marina Davila Ross uuris orangutane ja avastas, et need inimahvid on võimelised empaatiat tundma, imiteerides kaaslaste emotsioone, vahendab The Telegraph.
Rossi arvates mängivad need kaks komponenti – empaatia ja emotsioonide järeleaimamine – naermisliigutuse tekkes tähtsat rolli.
Ross uuris kuidas maailma neljas erinevas primaadikeskuses elava 25 orangutani kopeerisid kaaslaste emotsioone ja näoliigutusi.
Rossi juhitud teadlastemeeskond tegi kindlaks, kuidas reageerisid teised ahvid, kui üks orangutanidest tegi naermisliigutuse.
Ross selgitas, et naermisliigutuse teinu kaaslased reageerisid sellele poole sekundiga, mis näitab, et positiivse emotsiooni imiteerimine on automaatne.
«Uuring heitis uut valgust empaatiatundele ja selle tähtsusele gruppides elavate loomade seas. Positiivsete emotsioonide, nagu näiteks naermise jäljendamine ja sellega kaasaminek, tekkis juba enne inimesi inimahvide seas,» lausus Ross.