/nginx/o/2025/02/05/16637595t1hec7a.jpg)
Erinevalt täispuitmööblist, saab pehmemööbel kodus kordades rohkem vatti ning vajab seetõttu ka sagedamini väljavahetamist. Kui mõnd puhvetkappi või tammepuidust söögilauda pärandatakse suisa põlvest põlve, siis diivan ei pruugi oma kasutusintensiivsuse ja ehituse tõttu pikalt kesta: kattekangas kulub, täiteaine vajub ning sohva ei täida enam mõnusa istumise- või pikutamispaigana oma funktsiooni.
Loomulikult on võimalik diivanit värskendada või kapitaalsemalt renoveerida, aga kui tegu pole just väärtusliku antiikeseme, näiteks vanavanematelt päritud tigudiivaniga, siis ei õigusta lõpptulemus enamasti diivani värskendusele kuluvat summat.
Kõige keskkonnasõbralikum on kasutada mööblieset sihipäraselt edasi. Kui ei leia vanale diivanile kasutust näiteks suvilas või maakodus, siis võiks pakkuda seda läbi mõne internetikeskonna või ringluskaupluse taaskasutuseks - olgu või näiteks noortele kunstiprojektiks!
Enne diivani teistele pakkumist tuleks mööbliese korralikult ära puhastada, kasutades selleks tolmuimejat ja spetsiaalset pehmemööbli puhastusvahendit. Seejärel võiks teha diivanist mitmest rakursist ülevaatlikud fotod. Oluline on, et sohvat jäädvustades ning seda kirjeldades ei varjaks mööbliesemel esinevaid puuduseid. Inimesed hindavad ausust ja kui mõnele kulunud kohale, veidike koksuvale diivanijalale või väljaturritavale vedrule ise ausalt tähelepanu juhtida, siis leiab mööblitükk hõlpsamini uue kodu, sest huvilised juba teavad, mis neid ees ootab.
Keegi ei oota kasutatud pehmemööblilt, et see oleks igasuguste kasutus- ja kulumisjälgedeta, aga vigu varjates võib potentsiaalsel uuel omanikul usaldus ja huvi mööblieseme suhtes kaduda.
Aga veel enne kui koos diivaniga taaskasutuskeskusse suunduda, tasub minna sinna ise kohale ning näidata mööblist tehtud pilte, et veenduda, kas neil on üldse pakutava diivani vastu huvi. Vastasel juhul võib kogu transportimisele kulutatud vaeva maha kanda, kui kauplus diivanis müügipotentsiaali ei näe.
Mööbli äravedu on täiesti omaette teema. Üldjuhul diivaneid väiksemateks osadeks lahti võtta ei saa ja seetõttu nõuab diivani mööda treppe toast välja tassimine nii ihurammu kui ka tavalisest autost suuremat transpordivahendit. Paljudel meist ikka diivani transpordiks vajalik väikekaubik kohe käepärast on! Ja kui juhtumisi ongi, siis kust leida lisaks korraga paar-kolm tugevat meest, kelle abil diivan kaubikusse tarida?
Õnneks on võimalik abi paluda kolimiteenusega professionaalselt tegelevatelt firmadelt, kes lahendavad ühekorraga ära nii jõudu nõudva diivani tassimise kui sobiliku transpordivahendi leidmise.
Kui diivan on kaubandusliku väärtuse minetanud, siis peab selle keskkonnasõbralikult utiliseerima. Selleks tuleb leida kodule lähim jäätmejaam ja diivan sinna toimetada. Seejuures on jälle abiks, kui oma jõust ja tehnilistest vahenditest napiks jääb, transpordi- ja kolimisteenuseid pakkuvad ettevõtted.
Kindlasti tuleb uurida ka teenusepakkuja tausta, sest harvad pole juhud, kus heauskselt kliendilt kasseeritakse raha, aga mööbel jäätmejaama asemel hoopis metsa alla veetakse. Pea meeles: jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete omanik! Isegi kui jäätmed toimetab metsa alla pahatahtlik teenusepakkuja, võidakse selle eest trahvida ka jäätmete omanikku, kes ei veendunud selles, kas teenusepakkujal oli tegevuseks vajalikud load olemas.
Enne diivani jäätmejaama suunamist on mõistlik uurida ka jäätmejaama hinnakirja ja vastuvõtutingimusi. Suuremates jäätmejaamades toimub utiili üleandmine kaalu järgi. Väiksemates jaamades võib vastuvõtt olla mahupõhine ning sellisel juhul võiks äraveoteenuse pakkujalt uurida, et kui neil on teenuste hulgas mööbli kokkupanek, siis kas nad pakuvad ka paralleelselt mööbli lahtivõtmist. Suuremahulise diivani osadeks lammutamisel saab jäätmejaama üleantavate jäätmete kubatuuri kordades vähendada ja sellega märkimisväärse summa säästa.
/nginx/o/2023/04/17/15262746t1h2c5f.jpg)