Sellega andis Michal hoobi Kovalenko-Kõlvarti pihta, sest tema magistritöö Tartu Ülikoolis tühistati ebakorrektsete viidete tõttu. Peale seda seika sai Kovalenko-Kõlvart Tartu Ülikoolist kahe aasta jooksul magistridiplomi majandusteaduskonnast ning magistrikraadi sama ülikooli õigusteaduskonnast.
Võib-olla see kõik ei olekski nii dramaatiline, kui Eestis kaasataks naisi rohkem nende asutuste juhatustesse ja nõukogudesse, mis mõjutavad kohalikku elu nii avalikus kui erasektoris.
Emotsioonidest numbritesse
Eelmise aasta detsembris avaldati soolisevõrdõiguslikkuse indeks, mille koostab iga-aastaselt Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut. Euroinstituutide süsteemis tiksunud organisatsioonile puhus uue hingamise sisse Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma ametisse saamise ajal aastal 2019.
Oma kabinetis 50:50 soolise osalisuse kehtestanud president leidis, et võrdõiguslikkuse arendamine liikmesriikides aitab kaasa Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimele. Eesti võrdõiguslikkuse näitaja on alla Euroopa keskmise ning mehed ja naised on võrdsed ainult ühes valdkonnas. Tervis on halb nii meestel kui naistel, muus osas on näitajad naiste kahjuks.
Eesti võrdõiguslikkuse näitaja on alla Euroopa keskmise ning mehed ja naised on võrdsed ainult ühes valdkonnas.
Kahekümneprotsendiline palgalõhe pole vähenenud, aga drastiliselt on langenud naiste osalemine poliitikas ja riiklike asutuste juhtimise juures. Parlamendi liikmete seas on naiste osakaal 30 % ning kohalike omavalitsuste juhtimise juures 29 %. Soomes on parlamendis naiste osakaal 47 % ja kohalikes omavalitsustes 48 %.
Välisministeerium alustab sel aastal kampaaniaga, mis taotleb ühte kohta kahest ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks 2026-2028. Kui aga lugeda neid lubadusi, mis puudutavad võrdõiguslikkust on seal toredad mõtted nagu muuhulgas edendatakse naiste täielikku, võrdset, tähendusrikast osalemist ja juhtimist kõigil otsustusprotsesside tasanditel.