ELU25 ⟩ Betty Ester-Väljaots: loll olla pole üldse raske, isegi ministriks võib saada!*

Betty Ester-Väljaots Foto: arhiiv

Kui arenenud ühiskonnas kuritarvitaks peaminister oma võimupositsiooni nii nagu seda tegi Kristen Michal oma verbaalses rünnakus rahvasaadiku vastu, siis oleks selles riigis juba uus peaminister. Aga me elame Eestis, kus riigi kõige kõrgem esindaja võib rahulikult naisi alandada ja oma valijaid solvata.​

«Loll on raske olla ikka,» ütles Kristen Michal oma vastuse lõpetuseks, mis puudutas Kliimaministeeriumi kantsleri Keit Kasemetsa riigisekretäriks nimetamise protsessi. Küsimuse esitas Anastassia Kovalenko-Kõlvart, keda peaminister lolliks nimetas. Peale seda itsitasid nii peaminister, taristuminister ja majandusminister märkuse peale tunnustavalt.

Pole mõtet hakata rääkima poliitiku paksust nahast ja muust seesugusest, sest tegemist polnud kahe võrdse töökaaslasega. Meie imelises Eestis on Kristen Michal ülemuse rollis ja Kovalenko-Kõlvart madalamal positsioonil ehkki seaduse järgi peaks olema vastupidi.

Mikril oli kaja sees!

Riigikogu saalis korda tagama pidanud spiiker Lauri Hussar käitus aga eriti rüütellikult. Nimelt ütles ta Postimehele, et «tema mikrofoni helil on kaja sees ja kuna peaminister oli mikrofonist eemal, siis ta ei kuulnud tema öeldut.» Ehk et Hussari sõnul on solvamine taunimisväärne, aga kuna ta seda ei kuulnud, siis ei saanud ta sellele ka reageerida. Sellise vabanduse eest pandaks ilmselt koolis hinne 2.

Sellega andis Michal hoobi Kovalenko-Kõlvarti pihta, sest tema magistritöö Tartu Ülikoolis tühistati ebakorrektsete viidete tõttu.​

Aga spekulatsioonidesse langemata tuleb riigikogu liikmetele ja seal esinevatel külalistel arvestada, et riigikogu esimees ei pruugi vajadusel kõiki asju kuulda.

Michalil pole see esimene kord Kovalenko-Kõlvartit rünnata. 9. oktoobril 2024 toimunud infotunnis päris Anastassia Kovalenko-Kõlvart peaministrilt aru kahe riikliku lennufirma Estonian Airi ja Nordica pankrotistumise kohta. Michal sõnas, et «Võib-olla ma teen musta huumorit, aga selleks, et aru saada, et mingit asja on vaja paremini vaja teha, on mõnikord mitu korda vaja teha. Ma ei viita magistritööle, ma viitan haridusele elus.»

Sellega andis Michal hoobi Kovalenko-Kõlvarti pihta, sest tema magistritöö Tartu Ülikoolis tühistati ebakorrektsete viidete tõttu. Peale seda seika sai Kovalenko-Kõlvart Tartu Ülikoolist kahe aasta jooksul magistridiplomi majandusteaduskonnast ning magistrikraadi sama ülikooli õigusteaduskonnast.

Võib-olla see kõik ei olekski nii dramaatiline, kui Eestis kaasataks naisi rohkem nende asutuste juhatustesse ja nõukogudesse, mis mõjutavad kohalikku elu nii avalikus kui erasektoris.

Emotsioonidest numbritesse

Eelmise aasta detsembris avaldati soolisevõrdõiguslikkuse indeks, mille koostab iga-aastaselt Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituut. Euroinstituutide süsteemis tiksunud organisatsioonile puhus uue hingamise sisse Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma ametisse saamise ajal aastal 2019.

Oma kabinetis 50:50 soolise osalisuse kehtestanud president leidis, et võrdõiguslikkuse arendamine liikmesriikides aitab kaasa Euroopa Liidu kui terviku konkurentsivõimele. Eesti võrdõiguslikkuse näitaja on alla Euroopa keskmise ning mehed ja naised on võrdsed ainult ühes valdkonnas. Tervis on halb nii meestel kui naistel, muus osas on näitajad naiste kahjuks.

Eesti võrdõiguslikkuse näitaja on alla Euroopa keskmise ning mehed ja naised on võrdsed ainult ühes valdkonnas. ​

Kahekümneprotsendiline palgalõhe pole vähenenud, aga drastiliselt on langenud naiste osalemine poliitikas ja riiklike asutuste juhtimise juures. Parlamendi liikmete seas on naiste osakaal 30 % ning kohalike omavalitsuste juhtimise juures 29 %. Soomes on parlamendis naiste osakaal 47 % ja kohalikes omavalitsustes 48 %.

Välisministeerium alustab sel aastal kampaaniaga, mis taotleb ühte kohta kahest ÜRO inimõiguste nõukogu liikmeks 2026-2028. Kui aga lugeda neid lubadusi, mis puudutavad võrdõiguslikkust on seal toredad mõtted nagu muuhulgas edendatakse naiste täielikku, võrdset, tähendusrikast osalemist ja juhtimist kõigil otsustusprotsesside tasanditel.

Seistakse naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise, soolise palgalõhe kaotamise ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest majapidamis- ja hoolduskohustustes. Tekib küsimus, kas neid plaane tahetakse ellu viia ainult 46 liikmesriigis, või astutakse lubatud samme ka Eestis. Oleks huvitav teada, milliseid näiteid nende lubaduste toetamiseks tuuakse.

Kristen Michal on samal positsioonil Anastassia Kovalenko-Kõlvartiga ja teiste rahvasaadikutega. ​

Peassamblee toimub enne kohalike omavalitsuste valimisi, nii et naiste osalemist poliitikas kõrgeks ei aja, aga kui alustada lugupidava kohtlemisega hetkel oma tööd tegevate naissaadikutega, siis oleks see hea algus.

Väljapressitud vabandus

Kristen Michal on samal positsioonil Anastassia Kovalenko-Kõlvartiga ja teiste rahvasaadikutega. Peaminister aga võiks infotundides valijatega suheldes käituda lugupidavalt, sest saadikutega ja ajakirjanikega rääkides suheldakse oma valijatega. Naisi alandava peaministri pärast on häbi.

Siis teatas peaminister, et ta loodab, et keegi ei tunne end puudutatuna isikuliselt sooliselt ja fraktsiooniliselt.​

Kui ajakirjandus oli lõpuks Michalilt selle õnnetu vabanduse välja pressinud, siis teatas peaminister, et ta loodab, et keegi ei tunne end puudutatuna isikuliselt sooliselt ja fraktsiooniliselt.

Aga mis siis kui tunneb? Hiljuti meie seast lahkunud president Arnold Rüütel oli ja ei olnud palju asju, aga et ta oleks kolleege, ajakirjanikke või valijaid alandanud ja hurjutanud, nende kallal näägutanud – seda ei juhtunud. Võib-olla tasuks sellisest lähenemisviisist õppust võtta.

* Pealkirjas pole viidatud mitte ühelegi konkreetsele ministrile, vaid parafraseerides peaministrit – see on üldeluline fakt.