ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: VAATA SAADET! Tund aega Heinz Valguga – ükskord me võidame niikuinii!

Juku-Kalle Raid käis külas Heinz Valgul. «Ükskord me võidame niikuinii» lendlause autor viib meid läbi Kuku klubi 90-aastase ajaloo hoopistükkis Eesti põnevasse keldriajalukku. Ekskursioon on kohast, kus nõukogude võim ei kehtinud.​

Kuku klubi sai valmis 90 aastat tagasi, 1935. aastal. Sellest ajast alates on tegemist Eesti kultuuri paralleelmaailmaga, kus on võimudesse ikka ettevaatlikult või lausa kriitiliselt suhtutud. Klubisse kogunenud inimestele ei sobinud 1930ndatel aastatel Konstantin Pätsi autoritaarsus, hilisemad põlvkonnad vastandasid ennast nõukogude korrale.

Peagi (sarnaselt Kuku klubiga) samuti 90-aastaseks saav Heinz Valk räägib siin näha olevas tunnises saates Kuku klubi ja seal käinud ning käivate inimeste lugusid. Et Heinz väisas kinnist klubi esmakordselt ise 1958. aastal – vaid kaks aastat pärast seda, mil toonane Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov tegi «esimesi katseid Stalini isikukultuse paljastamise tandril», kujuneb järgnev saatetund omapäraseks ekskursiooniks Eesti ajalukku.

Ja siit leiame me läbi Heinz Valgu meenutuste peatükke, mis on tänaseni ametlikult kirjutamata.

Heinz Valk: «No kui väga lühidalt ütleda, siis meile, kes seal lakkamatult sebisid, oli Kuku klubi ainuke avalik koht, kus vaba vaim sai ennast vabalt avaldada. Ja see oli tollases ahistuse ja raudse eesriidega arvestades suur asi, kui said teistega südame pealt midagi väga pakitsevat, ilma kartmata. See Kuku kujunes nii nagu olid Kuku liikmed.»

Ja jätkab: «KGBga oli meil väga armastuslikud suhted, meil oli kohustus neile anda neli Kuku klubi kaarti, mida nad siis kasutasid nagu tahtsid. Need olid kõik ohvitserid, mitte koputajad. Ja siis juhtus selline kummaline asi, et KGB tuli kapist välja. Major Viktor Raus, kes oli meie Kirjanike liidu jälgimise pealik.

See hakkas järsku lauast lauda käima ja tutvustas ennast, et mina olen major Raus ja minu korraldus on käia siin tööd tegemas. Esialgu võib olla mõni mees ehmatas ka ja pikapeale harjuti, et ta peaaegu iga päev seal istus ja me nimetasime teda kivist külaliseks. Sest tal oli selline neljakandiline graniidist tahutud pea nagu ja ta oli kõva napsuvend. Ta sellepärast käiski Kukus, et sai töö ajal napsu visata. Ma usun, et KGBs, kus sul pidi kogu aeg aju erk olema, ei saanud ju lubada, et nende ohvitserid ja agendid oleksid kuskil lakku täis, sellega oleks jumal teab mis juhtunud.»

Vaata tunnist saadet ja kuula, mida Heinz Valgul meenutada on!

Saate filmisid Riho Rausma ja Andres Reinart, monteeris Eveliis Mee, kasutatud fotod pärinevad Heinz Valgu ja Juku-Kalle Raidi kogudest.