AEG VÕTTA KASUTUSELE KEPP! Laia profiiliga majandushuviline ränd- ja röövlind Kakk Valter (Peeter Koppeli isiklik tuttav) käis Euroopas ja pani tähele, et bürokraadid on selle koha täiega pekki keeranud. Nii lolli toimetamist nagu Euroopas on lausa valus pealt vaadata.
ELU25 ⟩ Kakk Valter: Uskuge! Et Euroopast asja saaks, on vaja võtta kasutusele kepp!
Noh, pupsikud. Pole ammu näinud? Ma käisin nimelt Euroopas. Ega ma muud ei teinudki, kui käisin venemeelsetel MEPpidel (teate küll, kõrgepalgaline tormojeed ehk muidusööja) nokaga aknale koputamas keset ööd, et nad, raisad, rahus magada ei saaks.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Ma nimelt vaatasin seal muidu ka ringi ning mul tulid mingid mõtted. Raha olevat Euroopas nagu otsas või nii. No ja siis ma mõtlesingi, et mida teha ja kuidas kokku hoida?
Euroopa kepp
Euroopa – see kaunis kultuuride, keelte ja kakule maitsvate juustude mosaiik – on nimelt viljakas pinnas ühele asjale: bürokraatiale.
Ja oh, kuidas seda tehakse! Stiilselt ja massiivselt. Iga probleemi jaoks on komisjon. Ja kui probleemi ei ole, siis tehakse komisjon ja siis tuleb ka probleem! Ausalt! Iga komisjoni jaoks on aga määrus. Iga määruse jaoks on veel üks komisjon, kes jälgib määruste täitmist. Ma metsalinnuna vaatan õõvastusega seda paberikogust, mis ära määritakse. Seda paberit tehakse ju puudest? Onju? Kust see mets võetakse? Rohepööre, mai äss, pupsikud!
Likvideeriks Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika. Selle eesmärk on tegelikult tagada, et ükski kala ei saaks öösiti rahulikult magada.
Igatahes võta nüüd üks croissant, õlu või schnitzel – ja vaatame, mida ma Euroopas käies välja mõtlesin. Ütleme, et see on Kaku Euroopa Päästmise Programm ehk KEPP.
Euroopa kala
Alustame millestki lihtsast. Likvideeriks Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika. Selle eesmärk on tegelikult tagada, et ükski kala ei saaks öösiti rahulikult magada. See «geniaalne algatus» reguleerib, kui palju kala võib püüda, millist kala ja mõnikord isegi seda, millal kalad tohib näljaseks jätta.
Kalurid veedavad rohkem aega dokumente täites kui võrke vette visates. Vahepeal kalad naeravad. «Kvoot? Mis kvoot? Püüa mind kinni, kui saad, idikas!»
Võib-olla peaksime laskma kaluritel oma tööd teha? Merel on loomulik tasakaal kiskjate (ehk inimeste ja minu!) ja saaklooma (okei, kala pole loom vist. Peab Turovskilt küsima) vahel – ametnik ei pea end toiduahelasse lisama. Ametnikele ketsi! Kokkuhoid, eh?
Euroopa juust
Aga jätkame gurmeebürokraatia lainel! Prantsusmaal on sisuliselt ametkond iga juustu jaoks. Kas Camembert on liiga vedel? Mitte piisavalt vedel? Ära muretse, Pariisis töötab heldelt tasustatud ületunde mõni bürokraat, kes tagab, et su Brie vastaks Appellation d'Origine Contrôlée standardile.
Jah, kakk oskab prantsuse keelt?
Te ei oska? Aeg on kultuurseks hakata, pupsik! Viimane aeg!
Ja kuigi kakk hindab vägagi head Roqueforti juustu, pean ikkagi küsima, kas me tõesti vajame riiklikku juustutäiuslikkuse tagamist? Võib-olla võiksime lasta turul otsustada, kas inimesed eelistavad haisvat või veel haisvamat?
Aga okei – need on sellised väikesed kokkuhoiukohad. Nüüd püüame kinni suure kala ja ei räägi üldse kalandusest.
Lihtsalt mõttekoht nagu. Mõtlemapanev, nagu üks veits sooda vend aeg-ajalt feisspuukis kirjutab. Saaks nagu kokku hoida küll? Raha, ma mõtlen!
Euroopa põllumajanduslik puntran...ss
Aga okei – need on sellised väikesed kokkuhoiukohad. Nüüd püüame kinni suure kala ja ei räägi üldse kalandusest.
Euroopa (Liidu) suurim majanduspoliitilise bürokraatiapornograafia eksperiment on hoopis niinimetatud Ühine Põllumajanduspoliitika! See on selline puntran...ss, tähendab kobarkäkk, et ükski inimene ei usuks, kui talle hakataks seletama, kuidas see toimib.
Kari bürokraate nimelt tegelevad sellega, et liigutada miljardeid eurosid, et kiusata põllumehi, et nood kas ei kasvataks, kasvataksid liiga palju või hoopis liiga vähe. Mõnel juhul lendavad toetused makstud inimestele, kelle põllumajanduslikust tootmisüksusest on alles vaid märge obskuurses ajalooraamatus!
Euroopa põllumehed mõtlevad ilmselt: «Kui ma külvan bürokraatiat, kas ma saagiks saan paberimajandust?» Oleks aeg panna mõistus tagasi põllumajanduspoliitikasse.
Las põllumehed kasvatavad seda, mida inimesed tegelikult süüa tahavad, mitte seda, mida mingi hiidpalgaline eurobürokraat otsustab tähtsa näoga oma Exceli tabeli põhjal. Vaataks, kuidas need Exceli-tondid päris põllumajandusega hakkama saavad, ah? Tahaks näha, kuidas mõni neist kasvõi ühe herne suudab kasvatada! Ma lähen nii närvi!
Euroopa kosmos
Aga teate, nüüd läheme bürokraatiaga suisa kosmosesse. Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ehk orbiidibürokraatia!
Ma armastan kosmoseuuringuid. Sest ma ise ei saa sinna lennata! Kuid Euroopa Kosmoseagentuur töötab nagu grupiprojekt, kus kõik nosivad omaette pahuralt, kuid keegi ei taha jagada. Prantslased tahavad üht, sakslased teist ja itaallased tahavad lihtsalt raketid ilusaks disainida. Kuigi ka ESA rakettide stardid on muljetavaldavad, kulutavad nad mõnikord nii kaua arutlemisele, et SpaceX jõuab selle aja jooksul kolm satelliiti Tesla orbiidile saata.
Nemad on need, kes tegelikult lennukeid juhivad, mitte bürokraadid, kes Brüsselis pastakaga vehivad.
Miks seda kosmoseagentuuri vaja on? Mitut inimest on vaja Elon Muskile Twitteris privasõnumit saatma, et meil oleks vaja üks asi üles toimetada? Kolmest piisaks? Koristaja ka. Ok?
Euroopa lennuk
Aga tuleme maale lähemale? Euroopas on ka asjandus, mis korraldab lennuliiklust.
Kafkat olete lugenud? Noh, nemad on ka. Sest nad teevad seda kafkalikult.
Eurocontrol nimelt koordineerib lennuliiklust kogu Euroopas. Teoreetiliselt. Tegelikult meenutab see perepuhkuse korraldamist, kus kõigil on kaart, kuid keegi ei suuda kokku leppida sihtkohas. Piloodid kutsuvad seda «hilinemise pealinnaks», reisijad «põrguks» ja mina nimetaksin seda meeldetuletuseks, et mõnikord liigne koordineerimine on koordineerimise puudumine.
Äkki lennufirmad ja lennujaamad lahendavad selle koordineerimisprobleemi ise. Nemad on need, kes tegelikult lennukeid juhivad, mitte bürokraadid, kes Brüsselis pastakaga vehivad. Kokkuhoidu saaks!
Euroopa banaan
Aga siis veel mõõdetavad probleemid. Teadsite, et Euroopas on meetripolitsei?? EL-i mõõtude ja kaalude direktoraat!
Võiks arvata, et tollide ja sentimeetrite vaheline võitlus lõppes sajandeid tagasi, aga ei. EL jätkab mõõtühikute standardiseerimise üle jauramisega. Kauplusi on trahvitud selle eest, et nad müüsid banaane naelades, mitte kilodes. Ei, tõsine probleem, eks? On-on!
Võib-olla peaksime ostjate ja müüjate vahel matemaatika ise välja selgitama. Või veel parem, kasutame banaane mõõtühikuna?
No tegelt ei ole! Kui ma tahan osta «naela banaane» ja mu müüja mõistab, mida ma mõtlen, kas see tõesti loeb, kui eurokraat ei saa aru? Võib-olla peaksime ostjate ja müüjate vahel matemaatika ise välja selgitama. Või veel parem, kasutame banaane mõõtühikuna? «Banana for Scale» nagu internetis, ah? Igatahes mina paneks meetripolitsei kinni. Kinni!
Euroopa Eurovisioon
Aga kultuur? Eurovisiooni lauluvõistluse järelevalve komisjon? Hah, see pole n-ö ametlik ametkond, aga kuulake kakku: kui Euroopa kulutab aega ka võinugade reguleerimisele, siis on kusagil olemas komisjon, kes vaatab, et Eurovisiooni laulud vastaksid reeglitele. Kindlalt on!
«Vabandust, Itaalia, teie pürotehnika oli 0,3 detsibelli liiga vali.» Samal ajal mõtleb pool publikust, kas see esitus on performance või poliitiline avaldus?
Siin on kakul idee: dereguleerime Eurovisiooni täielikult. Vaatame, mis juhtub, kui Eesti toob lavale tõelise ilutulestiku ja Portugal esitab lauljaks kitse. Poleks praegusest eriti suur samm, kuid kokkuhoid ikka, mis?
Kepp aitab!
Ärge saage kakust valesti aru – kakk armastab Euroopat. Ajalugu, kultuur, vein ja jääkuubikute puudumine jookides!
Bürokraatia on Euroopa viis vältida vastutust, päris asjade tegemist ja kulutada selle peale ära kogu raha.
Aga olgem ausad: bürokraatia on Euroopa viis vältida vastutust, päris asjade tegemist ja kulutada selle peale ära kogu raha. Ja kuigi see on lõbus teema, on siin tõsine külg. Iga mittevajalik määrus ja paisunud ametkond muudab inimeste elu veidi raskemaks ja palju kallimaks.
Palju kallimaks.
Ja see teeb kaku kurvaks, sest kakk on küll majanduslikult kindlustatud, kuid inimesed üldiselt ei ole.
Kakk hoolib!
Bürokraatidele ketsi!
Ketsi, ma ütlen! KEPP aitab!