Saksamaal on tuvastatud suu- ja sõrataud, teatab Eesti Jahimeeste Selts enda kodulehel. Nad lisavad, et haigus leidis kinnitust 14 vesipühvlil Berliini lähedal rahvuspargi piirkonnas.
Suu- ja sõrataud on levinud Euroopasse: kõik nakatunud loomad hukati (1)
Suu- ja sõrataud on väga ohtlik ja majanduslikult kahjulik loomataud, mis toob kaasa kaubanduspiirangud loomade ja loomsete saaduste ekspordile. Taud on väga nakkav ja ägedalt kulgev viirushaigus. Haigusele on vastuvõtlikud peamiselt veised, aga ka sead, kitsed ja paljud uluksõralised. Viiruse tekitajaks on haiged või varjatult viirusekandjad loomad.
Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Anne-Ly Veetamme sõnul on eriti ohtliku haiguse tuvastamine Euroopas äärmiselt muret tekitav. Veetamm sõnab, et haiguskahtlus tekkis Saksamaa farmis 5. jaanuaril, kui farmis suri kolm looma. «Uuringute tulemusel tuvastati suu- ja sõrataud. Saksamaal tuvastatud viirustüvi on väga lähedane Türgis ja Iraanis 2024. aastal isoleeritud viirustüvega,» nendib ta.
Veetamm kutsub loomapidajaid olema eriti ettevaatlik ning soovitab vältida Saksamaale reisimisel kokkupuudet loomadega. Ta soovitab välisriigist naastes vältida vähemalt 48 tunni jooksul loomapidamishoonesse sisenemist ning üle vaadata farmi bioturvalisusmeetmed. Sisenedes tuleks alati käed pesta, riideid ja jalanõusid vahetada. Lisaks on oluline jälgida loomi ning kahtluse korral tuleb pöörduda loomaarsti poole.
Kõik loomad, kes farmis olid nakatunud, hukati ja kahjutustati, farmis toimub desinfektsioon. Veetamm selgitab, et kõikidele loomadele tehti laboriuuring, mis tõestas, et neil kõikidel olid antikehad, mis tähendab, et viirus oli jõudnud arvatavalt farmi juba detsembri esimeses pooles.
Euroopa Komisjon kehtestas täiendavad meetmed, mille kohaselt on keelatud taudile vastuvõtlike loomade ning loomsete saaduste väljavedu piirangutsoonis. Samuti on piiratud inimeste ja transpordivahendite liikumine neis piirkondades.
Viimati tuvastati Saksamaal suu- ja sõrataud 1989. aastal.