Briti saartel asuv megaliitehitis Stonehegne on siiani mõistatus.
Video: millist häält teeb Stonehenge?
Suurbritannia Huddersfieldi ja Bristoli ülikooli teadlasi hakkas huvitama, kuidas hääled ja helid Stonehenge´is kajavad, kirjutab The Guardian.
Uuring tehti üsna uue uurimisala - arheoakustika – raames.
«Stonehenge on maailmakuulus, kuid siiani ei teata kindlalt, miks ta ehitati. Leidsime, et seda ehitist ei ole uuritud akustika vaatenurgast,» sõnas projekti juhtinud akustikauurija Bruno Fazenda.
Fazenda ja ta kolleegide projekt kestis neli aastat. Selles püüti teha kindlaks, millised on Stonehenge`is helid, hääled ja kajad.
Uurijate sõnul tekitas probleeme see, et osa Stonehenge`ist on aastatuhandete jooksul hävinud. Selle tõttu saadi jälile vaid väikesele osale helidele ja kajadele ning järelkaja ei tekkinud üldse.
Briti uurijad olid sunnitud selle tõttu reisima USAsse Washingtoni osariiki, kus asub Stonehenge`i täismõõdus koopia. Maryhilli Stonehenge rajati Esimeses maailmasõjas langenud Briti sõdurite mälestusmärgina.
Maryhillis Stonehenge`is leiti helisid, mida algupärases Stonehenge`is ei olnud. Helitekitajana kasutati šamaanitrummi.
«Seal oli võimalik läbi viia väga täpseid akustilisi mõõtmisi. Samas aga ei saanud me kindlat vastust, kas Stonehenge`i rajades võidi selle puhul akustikat arvesse võtta nagu Vana-Kreeka ja Vana-Rooma amfiteatrite puhul,» sõnas Fazenda.
Uuring siiski näitas, et Stonehenge´is kajas ning neoliitikumi ajastu inimene võis seda ära kasutada.
Wiltshire´is asuv algupärane Stonehenge rajati kolmes järgus 3000 – 1000 eKr. Megaliitehitis koosneb sinakatest kiltkividest, mis toodi kohale Lõuna-Walesist
Arheoloogid on leidnud Stonehenge´i ümbrusest viiteid poolnomaadide asulapaikadele. Nad kasvatasid nisu ja pidasid koduloomi. Kummardati mitmeid jumalaid. Stonehenge`i rajajateks peetakse neid poolnomaade.