:format(webp)/nginx/o/2024/05/17/16077626t1h085b.jpg)
«Pangast öeldi, et mul väga vedas, et ma oma rahast ilma ei jäänud, et olevat olnud mõne sekundi küsimus,» kirjutab sotsiaalmeedias endine ERRi Pärnumaa korrespondent Ester Vilgats, kes lapselapse saapaid müües peaaegu netipetturite ohvriks oleks langenud.
«Kõikidele hoiatavaks lugemiseks!» jagab Vilgats endaga juhtunut Facebookis, kus pettur saatis Vilgatsile nii-öelda makse kinnitamiseks veebilingi, kus Vilgats klõpsas. Ajakirjanikul vedas väga, et ta suurest rahasummast ilma ei jäänud.
Kõik algas siis, kui nädalapäevad tagasi pani Vilgats Facebooki Marketplace'i müügiplatvormil müüki oma lapselapse saapad hinnaga kümme eurot.
Peaaegu kohe kirjutasid Vilgatsile mitmed huvilised küsimusega, kas saapad on veel müügil.
«Valisin esimese ettejuhtuva, kes osutus Heleriniks, ja vastasin, et on küll.»
Vestlus potentsiaalse ostjaga kujunes aga kentsakaks.
«Kas te ei ole vastu, kui ma tellin pakiautomaati?» uuris saabastest huvitatud naisterahvas.
Vilgats vastas, et täna ta ei viitsi pakiautomaati saapaid viia ning palus vestlust jätkata järgmisel päeval. «Siis panen oma arveldusarve, saate ära maksta mulle,» vastas Vilgats.
«Eelistan dpd. Palun teie telefoni numbrit ja ma tellin tarne ise, pärast raha saamist saate valida lähima pakiautomaadi,» vastas talle aga huviline, kes saatis seejärel Vilgatsile lingi,et too saaks «kinnitada ja saada makse».
«Palun klõpsake sellel lingil, et kinnitada oma tellimus ja saata oma andmed raha saamiseks,» vastas Helerin.
«Mul tuli kiri, et minu arvelt läheb 2000 eurot maha kontole, mille neli viimast numbrit oli ära toodud,» vastas talle Vilgats, kes prooviski lingi kaudu andmeid sisestada, kuid õnneks raha siiski läbi ei läinud. Saabastest huvitatud ostja proovis siiski utsitada Vilgatsit lingil jätkama. «Olen seda saiti varem mitu korda kasutanud ja mul pole kunagi olnud mingeid probleeme,» sõnas Helerin.
«Pank helistas mulle ja blokeeris mu konto, et mingile Leedu arvele püütakse mu raha kanda. Hoiatas pettuse eest,» vastas Vilgats müüjale, mille järel suhtlus katkes.
«Rohkem see Helerin minuga ei suhelnud. Eile käisin pangas, et sõlmida uus internetipanga leping,» kirjutas Vilgats Facebookis möödunud nädala neljapäeval.
«Pangast öeldi, et mul väga vedas, et ma oma rahast ilma ei jäänud, et olevat olnud mõne sekundi küsimus,» lisab ta ja selgitab, et pangal on tõepoolest pettuste tõkestamiseks süsteem, mis annab häiret, kui mingi makse tundub kahtlane.
«Minu lollus seisnes selles, et ma sellele lingile vajutasin, sest sain aru, et sellega ma kinnitan, et olen selle raha saanud. Mõtlesin küll, et miks nii keeruline asjaajamine, ma oleks ju võinud talle lihtsalt arveldusarve anda...» ütleb ta tagantjärele.
«Teiseks seisneb minu lollus selles, et mul on SEBs väga mitu arvet ja ikka arvestataval hulgal raha. Kõik nii-öelda ühes kohas. Kui tuli see kiri, et maha läheb 2000 eurot, siis vaatasin, et raha on siiski veel alles ja kandsin selle 2000 teisele arvele, mis pole seotud pangakaardiga. Sinna jäi üksnes ca 80 eurot. Pangast aga hiljem öeldi, et sellest teisele arvele kandmisest poleks olnud mingit kasu, sest kui ma olen juba andnud petisele võimaluse minu kontole pääseda, siis on kõik mu arved käeulatuses,» kirjutab Vilgats.
Lisaks imestab Vilgats selle üle, et potentsiaalne ostja jättis tähelepanuta, et ta soovis järgmisel päeval suhelda, vaid tegutses kohe edasi. «Eks muidugi selleärast, et ma oleksin võinud kas kahtlema hakata või ümber mõelda. Praegu oli mutt soojalt käes.»
Taoline pettuseliik levib juba pikemat aega. 2023. aasta kevadel kirjutas Järva Teataja, et toona aprillikuus pöördusid politseisse kümned inimesed, kes langesid ostu-müügi platvormidel pettuste ohvriks.
Kelmide skeem näeb välja nii, et kauba ostjale või müüjale saadetakse kullerteenuse link, kuhu peab sisestama oma andmed, kas pangakaardi numbri, Mobiil-ID või Smart-ID koodid. Kui inimene on oma andmed sisestanud, siis mõne aja pärast kantakse ohvri kontolt summa võõrale pangakontole.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)