/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
/nginx/o/2025/01/01/16573356t1h0247.jpg)
Laupäeval saadetakse viimsele teele president Arnold Rüütel. Mismoodi riiklikud matused varem Eestis välja on näinud ja mismoodi nad seekord välja hakkavad nägema? Sellest räägiti neljapäeval ETV saates «Ringvaade».
Kirikukellad, NATO hävitajate ülelend ja kaks uut heliteost: president Arnold Rüütel saadetakse laupäeval viimsele teekonnale
31. detsembril jõudis avalikkuse ette kurb teade. 96 aasta vanusena suri president Arnold Rüütel.
Poolteist tundi varem oli see teade jõudnud presidendi kantseleisse ja kohe algasid ka matuse ettevalmistustööd. Juhtnööre, kuidas tema viimane teekond välja peaks nägema, Rüütel ei jätnud. Muidugi küsiti perekonnalt soove, kuid paljuski võeti eeskuju president Lennart Meri riiklikest matustest.
«Selline sõnapaar nagu riiklik matus võib-olla ei ole kõige täpsem. Meil on olnud riiklike auavaldustega matuseid tegelikult palju rohkem, sest ka näiteks kaitseväelased ja endised peaministrid saadetakse viimsele teele. Aga selliseid riigipea tasemel matuseid meil ei olegi väga palju olnud,» sõnas «Ringvaates» presidendi kantselei protokollijuht Riina Aasma.
Riiklike auavalduste saatel on viimsele teele saadetud näiteks kirjanik Jaan Kross, kindral Johannes Kert, riigikogu esimees Ülo Nugis ja riigikohtu esimees Uno Lõhmus.
Rüütli ärasaatmise korraldajad tutvusid isegi Eesti esimeste riiklike matustega, mis korraldasid 1920. aastal Jaan Poskale.
President Lennart Meri viimane teekond algas 2006. aasta 24. märtsil tema kodumaja juurest Nõmmel. Seejärel toimus hüvastijätt Viimsi vabaõhumuuseumis, kus üliõpilasorganisatsioonide esindajad saatsid sarga Kaarli kirikusse. Järgmisel päeval said kõik soovijad seal presidendile austust avaldada. 26. märtsil toimus sealsamas oikumeeniline jumalateenistus. Pärast viimast hüvastijättu Kadrioru lossi juures maeti Meri Metsakalmistule.
Presidendi kantselei protokollijuht Riina Aasma tunnistab, et Lennart Meri matusekavast on väga palju üle võetud. Erinevus on praegu selles, et üks on ilmalik matus, teine oli kiriklik matus. Samas toimub Rüütli ilmalik matus samamoodi kiriklike elementidega.
«Üks ilus komme, mis on üle võetud ja mille võttis üle minu teada president Meri, on see, et kui presidendi sark liigub matuseteenistuselt, kõlavad üle kogu Eesti kõik kirikukellad,» sõnas ETV eetris Riina Aasma.
Kui ilm lubab, peaks toimuma ka NATO hävitajate ülelend ja liitlassõdurid saadavad presidendi sarka Weizenbergi tänaval teekonnal presidendi kantselei juurde.
Kuna laupäeval Estonias on presidendi ärasaatmine vaid kutsutud külalistele, saab laiem avalikkus endise riigipeaga hüvasti jätta reedel kella üheksani õhtul Kadrioru lossis ehk Kadrioru kunstimuuseumis. Lossisaalis olev kirst on suletud ja see on kaetud riigilipuga. Lubatud on tuua lilli ja pärgi ning kohapeal saab teha sissekande kaastunderaamatusse.
Matusepäev, laupäev, on kuulutatud leinapäevaks, mil riigiasutused heiskavad leinalipud ja sedasama kutsutakse tegema ka kõiki Eestimaa kodusid. Samuti oodatakse rahvast Tallinna tänavate äärde saatma sarga teekonda, seda juba hommikul kell üheksa.
Laupäeval kell üheksa peatub president Rüütli sark Toompeal. Päikesetõusul toimub mälestushetk, kus Pika Hermanni torni heisatakse hümni saatel leinalipp, loetakse katkendeid president Rüütli viimasest kõnest vabariigi presidendina riigikogus ning lahkunud riigipea auks ja mälestuseks kõlab muusika Eesti Meestelaulu Seltsi ühendkoori ja Eesti Sõjaväeorkestri esituses.
Toompealt liigub sark Estonia kontserdisaali, kus toimub matusetseremoonia. Seal kõnelevad vabariigi president Alar Karis, professor Rein Veidemann, Arne Mikk ja maaülikooli rektor Ülle Jaakma.
«Meil on seal ka metropoliit Stefanus, kes hingepalve loeb,» lisab presidendi kantselei protokollijuht Riina Aasma.
Lisaks kõnedele kõlab ka palju kaunist muusikat, Eesti heliloojate loomingut. Kõlab tuttavaid teoseid ja kaks uut spetsiaalselt president Rüütli ärasaatmiseks kirjutatud Tõnu Kõrvitsa ja Pärt Uusbergi muusikapala.
Estoniast viiakse sark Kadrioru presidendi kantselei juurde, sedagi teekonda saab Pärnu ja Narva maantee ääres jälgida. Presidendi kantselei oli märgiline koht Arnold Rüütli jaoks ning maja ees toimub väike tseremoonia, millest võtavad osa vabariigi president Alar Karis ja presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid.
Kõige viimane hetk presidendiga hüvasti jätta on Kadrioru lossi ees, kus sark samuti peatub ja kust see liigub Metsakalmistule. Muldasängitamise juures on vaid Rüütli pereliikmed ja lähemad sõbrad. Talituse viib seal läbi peapiiskop Urmas Viilma.
Loe ülevaadet ärasaatmisega seotud sündmustest: