Raplamaal leiti tehasehoone eest surnud ilves

Enda kodulehele tehtud postituses kirjutavad nad, et kohalikud jahimehed teavitasid leiust ka keskkonnametit. Haimre jahiseltsi jahimehed, kes olukorda uurimas käisid, tuvastasid loomal haiguse selged sümptomid – metskass kannatas kärntõve ja tugeva alatoitumuse käes. On väga tõenäoline, et ilves sai nakkuse mõnelt söödud kärntõves kährikult, sest kärntõbi on rebaste ning kährikute seas väga levinud haigus.

Mis on kärntõbi ja kas see on ravitav?

Kärntõvesse on imelihtne nakatuda. See on parasiithaigus, mille põhjustab umbes 0,2 millimeetri suurune mikroskoopiline lest nimega Sarcoptes scabiei. Inimsilm seda ei näe. Eriti vastuvõtlik on sügelustõbi otsese kontakti puhul loomaga, kes seda kohutavat haigust kannab. Lestad ei hävi kahjuks ka külma ja jahedate ilmastiku tingimustega ning püsivad isegi kuni nädal aega elujõulisena.

Kärntõve ravi ei kasutata metsloomade puhul, ravi on looma põhine. Haiguse pikkus ja tõsidus sõltub nakatunud looma vastupanuvõimest. Eelkõige haigestuvad need loomad, kes on haiged, alatoidetud või nõrgad isendid. Kui aga parasiite on looma küljes massiliselt, võib see loomale üsna kiiresti saatuslikuks saada ning ta võib seetõttu hukkuda.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) pressiesindaja-toimetaja Andra Hamburgi sõnul ilvesed aga nii raskelt haiged tavaliselt ei ole. «Pigem nende puhul on kärntõvesse sattumine harv juhus,» kommenteerib Hamburg.

EJSi projektijuht Peeter Hussar tõdeb, et inimesele see haigus otsest ohtu ei kujuta. Küll aga võib koeri, eelkõige jahikoeri ohustada. «(Jahi)koertele võib see nakkus hakata külge küll ja on olnud ka varasemalt selliseid juhtumeid, kus nad terveks ravitakse,» kommenteerib Hussar.

Kommentaarid