:format(webp)/nginx/o/2024/10/31/16457614t1h0ad2.jpg)
Elu24 avaldas nädalavahetusel artikli Malle Pärna netikommentaarist Märt Avandi kohta. Pärn peab artiklit liialduseks ja saadab oma seisukoha, mille allpool avaldame. «Lepime ometi kord ära ja õpime jälle rahumeelselt suhtlema,» ütleb ta oma kirja lõpus.
«Kas peale Avandi enam näitlejaid ei olegi? Ära on tüüdanud,» kirjutas vabakutseline näitleja Malle Pärn Facebooki kommentaariumis pärast seda, kui nägi uues kodumaises seriaalis «Varastatud lootus: Armukelm» mängimas Märt Avandit. Pärn põhjendas Elu24-le, et Avandit on tema jaoks lihtsalt liiga palju ja ta soovis oma arvamuse selle kohta välja öelda. Pärna kommentaarile vastas ka Avandi abikaasa Liis-Katrin Avandi, kes osutas sellele, et Märt mängib ka Malle Pärna näitlejast tütre Katrin Pärna lavastatavas Endla Teatri etenduses «Salemi nõiad».
Elu24 artikliga Malle Pärn ei nõustu ja saatis toimetusele oma vastulause, mille siinkohal avaldame.
«Mingit sõnasõda Pärna ja Avandi vahel ei ole olnud,» ütleb Malle Pärn Elu24-le saadetud kirjas. Ta leiab, et teema selliseks ülesvõtmiseks alust ei ole. Pärn kirjutab järgmist:
Naera puruks, nüüd on minust jälle tont tehtud ja igasugu tülikiskujatele närimiseks välja pandud.
Jah, ma ütlesin (mõtlematult, ometi tagasihoidlikult ja viisakalt) välja, et kas meil peale Avandi näitlejaid ei olegi – ära on tüüdanud. Aga kes meil selliseid asju tohib öelda, eks ju? Laval võib lapsi pilduda, see on julge ja vaba ja vaimukas, aga et Avandi ei meeldi – aivai? Solvad sellega kõiki, kellele ta meeldib. Miks ometi?
Nende tülikiskujate eesmärk on vaigistada ebamugavad ühiskonnaelu kriitikud ja ässitada kurjade kommentaaridega nende kallale kõige vihasemad ja primitiivsemad netiherilaste parved. Ja kollane meedia kuulutab: Pärna ja Avandi vahel puhkes sõnasõda!
Taevas hoidku, mingit sõnasõda ei olnud, olid KAKS väikest märkust, pigem humoorikad mõlemad, märkisin proua Avandi vastuse muide meeldivaks ja vastasin talle: JUST. :) Me ei läinud ju tülligi! Mingit «tulist vastulööki» ma selles vastuses ei näinud! Ärge kiskuge mind ja kena väärikat proua Avandit oma kõmu-blogger'ite tasemele!
Normaalne vestlus oli! Inimesed suhtlevad omavahel, iga remark ei ole hammastega kallale kargamine! Kas teate, mis on sõda? See on jätkuv VÄGIVALDNE üksteise ründamine. Küll mul on kahju inimestest, kelle elu on nii igav, et otsivad sotsiaalmeediast pisikesi mullikesi, mida saaks suureks lõhkevaks õhupalliks puhuda.
Ütelge julgelt: mulle ei meeldi Pärn – ja ma ei hakka üldse karjuma. See ei ole minu meelest surmaga karistatav kuritegu! Selge, tänan, ütlen mina, igaühele ei peagi meeldima, igaühele tahab meeldida prostituut, sest temal on selline amet. Mina ei ole prostituut. Mulle piisab, kui ma meeldin nendele, keda mina pean kenadeks, tarkadeks ja auväärseteks inimesteks. Narridele ma ei tahagi meeldida. See oleks ju lausa solvav, kui mõni puruloll mind kiitma hakkaks.
Ja Avandil endal ei ole sellest sooja ega külma, kas ta mulle meeldib või ei meeldi. Mina kuulun ju nende hulka, kelle pärast tal häbi on, sest ma olen konservatiiv. Nii et tal on ilmselt isegi hea meel, et ta mulle ei meeldi. Niisama nagu minul on hea meel, et mina temale ei meeldi.
Ja veel, kas ma olen tõesti äkki nii tähtis isik, et kogu maailm peab teadma, et Avandi mulle ei meeldi? Ja suur hulk Eesti inimesi peab pikalt omavahel arutama, miks küll Avandi Pärnale ei meeldi, ja kuulutama, et «oi, minule küll meeldib» ja «ta on meie parim näitleja».
Tore, kui ta teile meeldib, ütlen mina, mina ei hakka teid (nii nagu teie mind) selle eest sõimama, et küll teil on halb maitse ja nii edasi. Ja teile vastu vaidlema, et Avandi ei tohi teile meeldida. Mina luban teile seda, et Avandi teile meeldib, miks teie minule seda ei luba, et ta mulle ei meeldi? Kas ei ole äärmiselt lapsik see valus seakisa seal kommentaariumis?
Mina lepin sellega, et inimesed on erinevad. Mina tahan teist lugu pidada. Vaatamata erimeelsustele! Miks teie ei lepi? Miks teie tahate, et inimesed oleksid täpselt ühesugused robotid?
Delfis oli üks väga hea kommentaar, et miks me ei saa nii elada, et ütleme, ahah, sina arvad nii, mina arvan jälle nii, aga jääme viisakaks edasi ja kõiges muus saame omavahel hakkama, eks? Miks need sallijad ja teistelt enda suhtes sallimise nõudjad on nii sallimatud, et kui mingi su mõte neile ei meeldi, siis läheb koledaks kismaks lahti?
Ja kuidas me küll aru ei saa, et meid aetakse ju nimme omavahel kaklema. Sest omavahel kaklevat narride kampa on lihtne oma tahtele allutada. Lepime ometi kord ära ja õpime jälle rahumeelselt suhtlema!
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)