:format(webp)/nginx/o/2024/12/30/16571113t1h915e.jpg)
30. detsembri varastel hommikutundidel 1916. aastal tapeti Peterburis Rasputin – tegelane, keda peeti kas kiimaliseks saatanaks või ravijameheks-pühakuks ning kellel oli eriline roll tsaari perekonna juures. Juku-Kalle Raid uurib, mida kirjutati toona Rasputinist ja tema tapmisest Eesti ajalehtedes.
Kes täpselt oli Grigori Rasputin, ei hakka siin küll lahti kirjutama, seda enam, et isegi eesti keeles leidub selle tegelase kohta üle kümne raamatu. Võibolla lihtsalt niipalju, et kindlasti kõigile üks enim kõneainet andnud tegelane kogu Venemaa ajaloo jooksul. Niipalju legende ja müüte – üks uskumatum kui teine – kui Rasputinist, ei kaeva välja mitte ühegi teise Vene tegelase kohta. Isegi anekdoote Brežnevist leidub kindla peale vähem kui Rasputini kõlakaid.
Siberist pärit robustsel mungal Rasputinil oli lugematuid järgijaid, lõviosa neist naised. Miskipärast olid just õrnema soo esindajad need, kes jooksid andunult, ennastunustavalt ja lausa hullunult kasimata habemega taadi järel, olid kindlad ta pühaduses ning jumalikkuses ja olid tema heaks valmis kama milleks. Näiteks "paturiituseks", mis ei tähendanud midagi muud kui pühakuga ükskõik kus seksida.
Näiteks "paturiituses", mis ei tähendanud midagi muud kui pühakuga ükskõik kus seksida.
/nginx/o/2024/12/30/16571114t1h4a3c.jpg)
Keisrinna isiklikult uskus Rasputinit pimesi, tollel oli tsaariperes ennekuulmatu mõju, venelastele käis kohutavalt närvidele see, et järjest sagenevate juttude kohaselt – pärast 1910ndat aastat – olla Rasputin tsarinna armuke.
Tsaar ja tsarinna aga on teatavasti jumala poolt pukki pandud tandem, keda ei ole ilus pilastada. Juurde lood sellest, kuidas Rasputin järgemööda kõiki õukonna peeni prauasid põrutas, lisaks ka muudest väärikatest perekondadest näitsikuid või lõbutüdrukuid tänavalt.
Rasputinis nähti ohtu ka riigile üldiselt, kuna levisid kuuldused, et ta kasutab oma mõjujõudu vältimaks sõda sakslastega. Teise variandi kohaselt olla Rasputin spioon, kes töötab "lääne" heaks ja kelle eesmärk on tsaariperekonna kaudu kogu Vene riiki diskrediteerida. Üsna tänapäevane kujutelm.
Niisiis otsustas ringkond mõjukaid inimesi skandaalsest ja himurast mungast vabaneda, mis sündis 16. detsembril vana, 30. detsembril uue kalendri järgi.
Niisiis otsustas ringkond mõjukaid inimesi skandaalsest ja himurast mungast vabaneda, mis sündis 17. detsembril vana, 30. detsembril uue kalendri järgi. 108 aastat tagasi.
Rasputini tapmine põhjustas miljon teooriat, kuulujuttu ning oletust. Ka eestlaste seas, sest keisrinna lemmikust ja naiste hukutajast kirjutati ka siinmail üsna usinalt.
Eesti ajakirjandusse ilmub Rasputini harali ja räpase habemega, mustade küünealuste ning "läbitungiva pilguga" kuju 1909. aastal, paar aastat hiljem on "pühamees Grigori" meie leheveergudel juba üsna sage külaline.
/nginx/o/2024/12/30/16571141t1h139a.heic)
Näiteks pajatab ajaleht "Tallinna teataja" (6. veebruar 1912) loos "Seltskonnategelased ja Rasputin" järgmist: "Hiljuti oli Peterburis „Seltskonnategelaste klubi" koos, kus Rasputinist kõneldi. Peaasjalikult peeti kõnet sellel põhjusel, et seal kõik saadakse vabalt südame pealt ära ütelda. A. Skolõpin pidas Rasputini üle kõne ja jutustas niisugusid lugusid, mida sünnis ei ole trükis avaldada."'
Teisisõnu kirjedatakse Rasputini roppu liiderdamist ning kümnete ja kümnete vabatahtlike naiste seksuaalset ära kasutamist.
/nginx/o/2024/12/30/16571116t1h2c5d.jpg)
Samas leht annab aga sõna ka vastaspoolele: "Peterburis ilmuwas lehes jutustab teegi naisterahvas Rasputini üle järgmist: Ta kõneleb, et Rasputin kangeste armas isik olla ja ta ei olla sugugi mehe moodigi. Ta käed olla iseäranis walged, küünealused puhtad, küüned iluste ära poleeritud, habe on alati kammitud ja lõhnab lõhnaõlidest. Tal on peenikene siidist särk seljas."
Nüüd levivad Piiteris pamfletid, et tegemist olnud armukadeda naisega, kes tahtnud tegelikult hoopis Rasputinit kättemaksuks kastreerida.
Niisiis – kas räpane määrdunud käte ja riietega kiimakott või mürri järele lõhnav pühak. Rasputinit kujutataksegi toona väga vastuoluliselt, kas nii või naa, ilma mingi kuldse keskteeta.
Meiegi ajakirjandus rõhutab, et Rasputinist lausa avalikult kui keisrinna armukesest olla räägitud. Kui aga Rasputinit ründab 1914. aastal prostituut või kerjusnaine (variante on kümneid), kes teda noaga kõhtu lööb, levivad Piiteris pamfletid, et tegemist olnud armukadeda naisega, kes tahtnud tegelikult hoopis Rasputinit kättemaksuks kastreerida.
/nginx/o/2024/12/30/16571146t1h8941.jpg)
Tallinna Teataja annab pärast Rasputini tapmist 23. detsembril 1916 teada mõrvatu kõlvatutest eluviisidest: "Russkaja Wolja kirjutab sellest, kudas Rasputin elas. Tema korter oli Gorohowaja uulitsas. Selle maja teised elanikud jutustawad, et ainustki nädalat mööda ei läinud, kus mitte Rasputini korteris orgiat toime ei pandud. Harilikult mängis niisugustel piduõhtutel rumenlaste orkester. Kuldne noorus kogus Rasputini juurde kokku ja siis kostsid laulud, mis teisi elanikka oma aknaid kinni sundisid panema.
Selle maja teised elanikud jutustawad, et ainustki nädalat mööda ei läinud, kus mitte Rasputini korteris orgiat toime ei pandud.
Rasputini austajad naisterahwad tõid talle igasuguseid kingitusi kaasa: siin oli kõiki, kanadest, kaladest, anedest, partidest ja wõist algades ning kallide patjade ja waipadega lõppedes. Rasputin korjas kõik kingitud asjad hoolega kokku. Kingitud waipadega ja patjadega ilustas ta oma suurt korterit. Kui suwi kätte jõudis, siis saatis ta kõik kogutud kingitused oma kodukülasse Pokrowskojesse. Sügisel oli korter jällegi tühi ja õudne. Austajad naisterahvad ruttasid uute kingitustega, et Rasputini kodukollet ilustada ja ehtida."
Polkovnik Martõnov, Moskva ohranka ülem, kes peab Rasputinit jälgima, kirjutab oma ettekandes episoodist 25. märtsil 1915:
/nginx/o/2024/12/30/16571118t1ha873.jpg)
"Teda nähti koos kahe ajakirjaniku ja kahe daamiga lõbutsemas restoranis "Jar". Siis võttis Rasputini käitumine täiesti senikuulmatu, haiglaselt seksuaalse pöörde. Räägitakse, et ta olla paljastanud oma suguliikme ja jätkanud sellises olekus juttu tantsijannadega, jagades neile sedeleid kirjadega "Armasta mind kogu südamest". Ja väitnud, et just sellises rõivastuses ta tavaliselt naiste ette ilmubki. Ta andis mõnele lauljannale 10-15 rubla, võttes raha oma noorelt kaaslannalt, kes seejärel restoranile jookide ja kõige muu eest tasus."
Siis paljastas ta oma suguliikme ja jätkas sellises olekus juttu tantsijannadega, jagades neile sedeleid kirjadega "Armasta mind kogu südamest".
Tallinna teataja teab ka järgmist märkida: "Joomise ajal pidi muusika wahetpidamata mängima. Sagedasti tõusis ta laua tagant üles ja hakkas tantsima. Tantsimises oli ta wäsimata. Ta tantsis 3 tundi. Niisugustel silmapilkudel tuli Rasputin laua juurde, rääkis, kuid tantsis edasi, just nagu oleks tal raske olnud tantsimist seisma jätta. Rasputinit ei wõinud mitte iialgi ainult meeste seltsis näha, teda saatsid alati naisterahwad. Mõnikord kallistas ta laua taga istudes oma kõrwal olewaid naisterahwaid kõige jämedamal kombel, ilma et ta juuresolejaid tähele oleks pannud."
Rasputinist, keisrinnast, alasti preilidest trükiti pornograafilisi postkaarte, pamflette, anekdoote ja lendlehti. Ja kuna ta oli ka poliitikas mõjus – ehkki loll – pidi ta tunnike kord saabuma.
/nginx/o/2024/12/30/16571143t1hae34.jpg)
1916. aastal otsustasid monarhistid (Felix Jussupov, suurvürst Dmitri Pavlovitš, Riigiduuma liige Vladimir Puriškevitš, kapten Suhhotin ning arst Lazovet) Feliks Jussupovi (1856–1928) ja Dmitri Pavlovitš Romanovi juhtimisel Rasputini tappa, et "päästa tsaar ja Venemaa". Nad kutsusid Rasputini Jussupovi lossi Peterburis aadressil Moika tänav, maja nr 94 ja ööl vastu 30. detsembrit.
Rasputin tapeti ja visati jääauku, sealjuures ringlesid visalt jutud, et teda ei võtnud algul ei mürk ega kuulid.
Postimees märgib: "Russkie Wedomosti teatab, et tapmiseplaan, mille sepitsemisest paljud kõrge nimega isikud osa wõtnud, juba kahe nädala eest walmis olnud, aga seda hoitud suures saladuses.
Selle tõenduseks, et tapmine waremalt ette kawatsetud oli, jutustatakse järgmisest tõeasjast. Laupäewal, 17. detsembril, kõlistanud üks kõrge isik kellegile walitsuseliikmele ja küsinud: "Olete kuulnud, Rasputin olla ära tapetud?"
"Juba?" tulnud wastuseks.
Pidu, kus tapmine sündis, pandud ka just selleks otstarbeks toime, et kawatsetud plaani täide saata. Enne pidu purjutanud seltskond kõrgest soost noorimehi, kelle seas ka Rasputin oli."
Pidu, kus tapmine sündis, pandud ka just selleks otstarbeks toime, et kawatsetud plaani täide saata.
Ajaleht Kaja selgitab (1928. aastal): "Siis piiranud salk noorimehi korraga Rasputini ümber ja teatanud, et tema waremailt tehtud otsuse järele oma elu peab wõtma, mis jaoks talle ka rewolwer pihku pistetud, et ta enese sealsamas kohe maha laseks. Rasputin pööranud rewolwri otsa ühe kõrge isiku poole ja lasknud. Kuul tabanud juuresolewat koera. Siis kistud rewolwer Rasputini käest ära, kes hirmuga jooksma pista tahtnud. Ta pihta lastud kaks pauku, mis surmawad olnud. Surnukeha kantud läbi aia wälja ja tõstetud automobili peale, mis kiiresti saare poole kihutanud. Petrowski silla peal wisatud surnukeha automobilist Wäiksesse-Newasse."
Ajaleht Waba maa (14. jaanuar 1928) tuletab veel kord meelde Rasputini "jüngrinnasid":
/nginx/o/2024/12/30/16571148t1h7705.jpg)
Laptinskaja kuulus Rasputini kõige rohkem waimustatud jüngrinnade sekka. Siis tuli sel päewal Rasputini juurde weel miljonäri abikaasa Basilewskaja, tundmata ohwitserinaine, pr. Turowitsh, edasi weel keegi tundmata daam, siis Dobrowolskaja ja Katharina Vermann.
Tähelepanu wäärib asjaolu, et Rasputini jüngrinnad, kes kõik läbi olid elanud „pattu pühendamise" tema eraruumis „kõige pühamas paigas", suhtusid waenuliselt kõigile neile naistele, kes tõrkusid Rasputini soowe täitmast, sest leidus ju loomulikult ka sarnaseid, kelle maitsele ei wastanud „staretsi" mustad küünealused ja „pühaku" teised ebaisukad awaldused. Kui üks Rasputini usulahu uus liige, keegi abielusolew naine, ei tahtnud staretsi poolt pühendatud saada patu müsteeriumi, küsisid Rasputinist joobunud jüngrinnad temalt hämmastusega ja wihaselt: — Miks ei taha teie temale anduda? Kuidas wõib ometi pühakule midagi keelata?"
Seepeale kostis noor naine pahandatult: "Aga olete ometi abielus! Mida ütleb teie mees selle kohta?" Jüngrinna: — Ta peab seda suureks auks! Kui Rasputin mõnd naist ihaldab, siis näeme selles suurt õnnistust ja austust, nii meie, naised, kui meie mehed."
Miks ei taha teie temale anduda? Kuidas wõib ometi pühakule midagi keelata?"
Oleks weel mõndagi jutustada wiisist, kuidas Rasputin naistest kuradit wälja ajas. Seda oli ta omal ajal teinud juba noore nunna Akulinaga Pokrowskojes, kes tollest ajast peale sai tema truimaks jüugrinnaks ja Peterburis alaliselt ta läheduses wiibis, naisgümnaasiumi kaswandikkudega, kes ta küljes fanaatiliselt rippusid, noorte tütarlastega, keda Rasputin wõrgutas ja siis langeda laskis ja kes siis hukka läksid, kuna nad „pühast kuradist" olid wallutatud ja temast enam wabaneda ei suutnud."
Rasputini mõrvamise puhul algatatud juurdlus kestis kaks ja pool kuud – keisri Nikolai II troonist loobumiseni 15. märtsil 1917. Ajutises Valitsuses justiitsministriks saanud Aleksandr Kerenski andis vaid mõni päev hiljem korralduse uurimine lõpetada.
Kõmulisest tapatööst on liikvel sadu versioone, kuid ühtki pole suudetud sajaprotsendiliselt tõestada.
Ka eesti ajakirjanduses on oletatud, et Rasputin võis hukkuda homoseksuaalide omavaheliste arveteõiendamiste käigus.
/nginx/o/2024/12/30/16571150t1h5c47.jpg)
Muuhulgas on ka Eesti ajakirjanduses 1916-17. aastal kahtlustatud, et Siberi munk oli ülemaailmse vabamüürlaste sekti ohver, samuti oletatakse, et ta oli sakslaste palgal olev spioon (nagu Lenin), et Rasputin võis hukkuda ka homoseksuaalide omavaheliste arveteõiendamiste käigus. Viimase versiooni pooldajad väidavad, et vähemalt kolm vandenõulast olid seotud homoseksuaalidega, kuhu püüti meelitada ka Rasputinit.
Lõpetuseks soovitan kiigata raamatusse"Mälestusi Leninist ja Rasputinist" (Loomingu Raamatukogu 2023, nr 15), kus vene naissatiirik Teffi oma kohtumisest "imemehega" kirjutab.
:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)