ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: Kaera-Jaan – paljaid naisi piiluvate kiimaliste kuttide lugu

Juku-Kalle Raid Kuku klubis Jukuraadio stuudios Foto: arhiiv

Rahvapidudel, olgu see näärid või jaanid, tantsitav kuulus rahvalaul ja -tants Kaera-Jaan sündis tegelikult mõelduna vähe pervole mehele Kaera-Jaanile, kes harrastas mõisa köögi juures paljaid naisi piilumas käia. Juku-Kalle Raid teeb ekskursiooni ajalukku, sest on täitsa naljakas, kuidas asjad ajaga muutuvad.​

Võiks ju arvata, et Kaera-Jaani laulu on pidude aegu – olgu selleks jaanipäev või näärid – jorisetud ja tantsu karatud muistsest priiusepõlvest alates, vähemalt 800 aastat. Tegelikult muidugi mitte, nendest aegadest ei tea me midagi.

Kaera-Jaan olnud kohalike mälestuse järgi vähe kiimaline nooruk, kes käinud sauna man paljaid tüdrukuid passimas.

Kaera-Jaani näol on ajaloo mõistes tegu noore nähtusega, sellenimeline pilkelaul, millest hiljem tants kujunes, sündis Ahja mõisas alles 1889. aastal ja sai nime Lääniste küla sepa Jaan Matsoni (1858-1921) järgi, kes olnud kohalike mälestuse järgi vähe kiimaline nooruk, kes käinud igal võimalikul juhul sauna man paljaid tüdrukuid passimas.

Naistepiilujatele loodud

Friedebert Tuglas kirjutab tantsulaulu sünnist pikemalt ning väidab, et sepp Matsoni hüüdnimi olnud Kaera-Jaan ja kohalikud noormehed sepitsenud himurast kamraadist pilkeloo, mis levis nagu kulutuli ja põhjustas paljaste naiste passimisega vahele jäänud Jaanile palju piinlikust.

Prouad saunas Foto: National Museum of American History/National Museum of American History, Smithsonian Institution

Uurime siis järgi, mis seal juhtus.

"Ai Kaera-Jaan, ai Kaera-Jaan, ai karga välja kaema" – neid sõnu teavad kõik, ometi on tegu hilisema mugandusega, millel palju variante.

Esialgne laul oli ikkagi ropumat masti ning kirjeldas piilutavate ja ennast pesevate naiste anatoomilisi iseärasusi. ​

Esialgne laul oli ikkagi ropumat masti ning kirjeldas piilutavate ja ennast pesevate naiste anatoomilisi iseärasusi. Sellest variandist pole tänaseks alles ega liikvel midagi ega kusagil, kui rahvaluule arhiiv välja arvata.

Kiimalised kutid tõrte taga

Ajaleht "Esmaspäev" uuris Kaera-Jaani tekkeolusid 1939 aastal ja pajatab:

"Kaera-Jaani kohta teab aga kirjanik Fr. Tuglas, kes selle tantsu ajalugu on uurinud, nüüd jutustada, et see tants saab tänawu ainult poolsada aastat wanaks. Tuglas mäletab, et Ahja mõisa ja Kärsa küla wahelise maantee ääres olnud poolsada sajandit tagasi armeiu onn: wanadusest wiltu wajunud seintega, männikoorest katusega ja korstna jatkuks silgutünn. Selles onnis on elanud pops Pime Meitson."

Pimeda Meitsoni poeg olnudki hilisemalt oma kiimalisusega kuulsaks saanud Kaera Jaan.

Talusaun 1895 Foto: Heinrich Tiidermann

"Esmaspäev" jätkab:

"See juhtunud 1889 ja olnud muidugit seotud naistega. Tollal pesti mõisa pesu endises õlleköögis, osalt suures eeskojas, osalt erilises pesuköögi-ruumis. Kord olnud häärberitüdruknd otsustanud pärast pesupäelva ennastki pesta. Sellest olid kuulnud ka Kaera-Jaan ja Kolli-Juhan. Viimane oli ametilt rätsep, kes samuti tundis huwi naiste tvastu, kuid kellest ei hoolitud.

Kaera-jaan ja Kolli-Juhan olid enese pesukööki suurte tõrte taha peitnud, kumbki omapead teise teadmata.​

Kaera-jaan ja Kolli-Juhan olid enese pesukööki suurte tõrte taha peitnud, kumbki omapead teise teadmata. Kohe pärast seda tekkis ka Kaera jaanile pühendatud pilkelaul. Autoriks olid arwatawasti mõisa käsitöölised, Kaera-jaani enese kaaslased. Laul olnud wõrdlemisi pikk, kuid nähtatvasti pole algupärasest redaktsioonist peale esimeste ridade midagi täpsemat säilinud."

Juhan kadus, Jaan jäi

Friedebert Tuglas märgib siiski, et tema tädi Juuli Nigol mäletas laulust sellist fragmenti, aga laul olnud üldiselt märksa anatoomiliselt üksikasjalikum.

Maril omma paksu sapsu.

Kolli Juhan tõrdu takan –

Ai kaeratsi, ai kaeratsi –

Karga Marit kaema!

Huvitav, et aja jooksul haihtus rätsepast ihar tegelane Kolli-Juhan laulust hoopiski ja järgi jäi ainult Jaan, vaeseke.

Sead ja põrsad

Viisi päritolu kohta ei tea me õieti midagi, ilmselt pärines see mõnest juba tuntud laulust, millest kujunes välja tänane kadrillimeloodia.

Muuseas – sama viisiga laul on olemas nii lätlastel kui leedukatel, ent see paistab silma rohkem põllumajandusliku, mitte (algse) erootilise kallakuga. Nagu ka Eesti edasiarenduses, räägivad lätlaste ja leedukate variandid sigade aiast ja viljast väljaajamisest.

Huvitav, et aja jooksul haihtus rätsepast ihar tegelane Kolli-Juhan laulust hoopiski ja järgi jäi ainult Jaan, vaeseke.​

Ka mõisa tüdrukud avastasid neid piiluvad kiimalised põrsad kaera-Jaani ja Kolli-Juhani tõrte tagant ning ajasid nad välja. Nii et algne mõte on ju täiesti olemas!

Kose kihelkond, 19. sajandi lõpp Foto: Heinrich Tiidermann

Piilujad olid pahased

Esmspäev märgib 1939. aastal veel sedagi: "Kaera-Jaan oli ka esimeseks rahwatantsuks, mis tungis "salongi". Nii tantsiti Kaera-Jaani harilikult peo lõpuks."

Kuidas reageerisid laulule aga piilujad ise?

"Esmaspäev": "Kaera Jaan olnud aga ta nimega seotud laulule ja tantsule wäga wihane. Nende pärast kolinud Jaan isegi ajutiseks Tartu. Kuid laul tuli järele. Jaan Matson elanud wanaks, mõne aasta eest olnud ta weel Lääniste sepaks ja surnud hiljuti."

1908. aastal ilmus laulikus "Uus Nalja-Laulik" tekst, tõenäoliselt Jaan Moodise (Mootis) redaktsioon, kus polnud naisanatoomiast enam jälgegi ning millel põhinevad praegu kasutusel olevad laulusõnad.

Kaera Jaan, oi Kaera Jaan

Oh karga välja kaema,

Kas on kesvad keerulised!

Kaerad katsa kandilised!

Kaera Jaan, oi Kaera Jaan

Oh karga välja kaema

Kas on kikas kaevu läinud.

Kaera Jaani välja toonud!

Kaera Jaan, oi Kaera Jaan

Oh karga välja kaema

Mis on Kaiel viga saanud,

Et ta valjust kiljatanud!

Kaera Jaan, oi Kaera Jaan

Oh karga välja kaema

Kes on Nunni nuuditanud,

Kaera Jaani kooditanud!

Kaera Jaan, oi Kaera Jaan

Oh karga välja kaema

Kus sind neiukesed oot'vad

Sinuga nad tantsi tahtvad.