«Meie üks kaebeväidetest oli see, et telefonikõnede pealkuulamisega rikuti Kairi Kuusemaa mittesüüstamise privileegi, mille peale riigikohus leidis, et puuduvad andmed, mis viitaksid sellele, et Kairi Kuusemaa vestlused oma õega poleks kulgenud kooskõlas tema vaba tahtega. Seetõttu ei ole põhjust rääkida isiku(te) vaikimistahte murdmisest ega ütluste kavalusega väljameelitamisest,» kommenteeris Jakubauskas.
«Isiklikult leian, et olukorras, kus isik viibib n-ö infovaakumis, välisriigis ja teadmatuses, kas teda kuulatakse pealt ning kas tal on üldse lootust koduriiki naasta, on keeruline rääkida vaba tahte olemasolust. Ma usun, et vaba tahte tõeline realiseerimine eeldab vabadust ja piisavat informeeritust ümbertoimuvast, sealhulgas teadmist sellest, kas isikut kuulatakse salaja pealt,» arutles ta ja lisas, et kui isik teab, et teda kuulatakse pealt, käituks ta (teostaks oma vaba tahet) ilmselt teisiti. «Kuid siseriiklikult on tegemist õiguslikus mõttes mittevaidlustatava ning õige lahendiga, ning sellest tuleb lähtuda.»