Laibach tuleb Bachi fuugadega

Laibach. Foto: Internet

Teisipäeval, 17. veebruaril astub Rock Café's üles Sloveenia industriaal-kollektiiv Laibach.

Aastal 2007 lõpetasid nad publiku vaimustus-ovatsioonidega Rabarocki festivali ja nüüd tulevad nad tagasi Eestisse eksperimentaalse teosega LaibachKunstDerFuge, mis on bändi nägemus Johann Sebastian Bachi fuugadest „Die Kunst der Fuge". Teose esiettekanne toimus 2006. aastal Bachi festivalil Leipzigis.

LaibachKunstDerFuge on 90 minutiline avangardne installatsioon-etendus surround-soundi ja visuaalidega, mida on ette kantud nüüdismuusika-festivalidel, kirikutes, teatrites ja rockifestivalidel - kontseptuaalteos, mis ühendab viusaalkunsti, klassikalise muusika, elektroonika ja industriaali.

Rabarocki peakorraldaja Kristo Rajasaare kommenteerib: "Kontsert on ideaalseks jätkuks Laibachi hümnide kavale üle-eelmisel Rabarockil, mis siiani meie festivali mõjuvõimsaim show. „Bänd" on Laibachi kohta vähe öeldud - pigem kunstnikeühendus, kellel on oma publikule alati midagi uut ja olulist öelda - kas poliitilise või kunstilise sõnumina või sümbolite keeles."

Kuna Bachi teos põhineb matemaatilisel algoritmil, otsustas Laibach oma fuugade-töötluses võtmeinstrumendina arvutit kasutada. See loob erilise elektroonilise tõlgenduse, mis näib tõestavat, et Bachi loomingut võib pidada ka elektroonilise muusika ja techno alustalaks.

Laibach on ise oma uusimat teost kirjeldanud nii: „Ajatu süntees 16. sajandi bachilikust kontrapunktuaalsest korrast ja hilisematest saksa stereotüüpidest, mida esindas milleeniumi lõpus Kraftwerk."

1980ndate aastate alguses Sloveenias sündinud kontseptuaalkollektiiv on ühendanud avangardkunsti ja industriaalmuusikat juba veerand sajandit ning mõjutanud enamikku haakuvate žanrite praegustest tegijaist.

Eeskujuks on nad olnud Rammsteinile, võrreldud on neid aga Coili, Einstürzende Neubauteni või Thobbing Gristle'iga.

Sünge ja žanrite piire lammutav Laibach oli 1980ndatel sotsialistlikus Jugoslaavas mitmel korral esinemiskeelu all, pälvides seda enam tähelepanu lääneriikides.

Laibachi on peetud neonatsideks, neid on süüdistatud nii äärmuslikus vasakpoolsuses kui äärmuslikus parempoolsuses ja seda kõike eelkõige nende totalitaar-militaristliku stilistika ja wagnerliku kõla tõttu.

Süüdistusi on nad ise kommenteerinud: „Me oleme sama palju fašistid kui Hitler oli maalikunstnik."

Grupi liikmed on kurikuulsad oma manifesti-mõõtu sõnavõttude poolest, millest peegeldumas paradoksaalset iha ja põlgust võimu vastu.

Laibach ei selgita, vaid sunnib ise mõtlema.