:format(webp)/nginx/o/2024/12/14/16544734t1hc6cf.jpg)
Käes on see, mida niigi ette teadsime. Uueks Gruusia presidendiks tõusis loogiliselt peale sügisesi parlamendivalimisi Gruusia Unistuse kandidaat, vahva jalkamees Mihheil Kavelašvili. Tänase autoritaarsuse poolt kirjutatud lugu. Kas see tähendab, et Tbilisis lähevad nüüd asjad päris veriseks, küsib Juku-Kalle Raid. On päris mitu stsenaariumi.
Kui Gruusia parlamendivalimistel võitis üsna venesuunaline partei Gruusia Unistus, algasid kohe ka meeleavaldused. Isegi Gruusia lääne partnerid, rääkimata kohalikest, on olnud sunnitud möönma, et neil valimistel esines sadu tõsiseid rikkumisi ning neid on küllaltki keeruline legitiimseks pidada.
Protestidele järgnes üsna kiiresti võimudepoolne brutaalne vägivald, aga eks igaüks, kes oskab internetti kasutada, on neid õõvastavaid kaadreid näinud, kuidas Tbilisis halastamatult tänavale kogunenud inimesi pekstakse. Lisaks politseile käivad kodanikke tümitamas erariides spetsiaalse väljaõppe saanud jõhkardid. Segi on taotud nii opositsionääride kui ajakirjanike nägusid ning uppi pööratud – "korralise läbiotsimise käigus" – nende kontoreid.
:format(webp)/nginx/o/2024/12/09/16534789t1h6d60.jpg)
See on üsna jahmatav suund, kui meenutada, et just Gruusia oli jupp aastaid märksa läänelikum ning kiiremalt arenev võrreldes kõigi nendega, kes on avaldanud soovi Euroopa Liidu ja NATO-ga ühineda. Gruusial läks kordades paremini kui Armeenial, Ukrainal või Moldoval.
24. novembril teatas Gruusia peaminister Irakli Kobahhidze, et peatab liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga kuni 2028. aastani. Ääremärkusena võib lisada, et tegelikult oli see ärplemine. Juba juunikuus ütles Euroliidu Ülemnõukogu, et Gruusiaga on laienemisprotsess peatatud, kuna arengud Gruusias viitasid väga konkreetselt tõusvale totalirismile.
Praegune president Zurabišvili peab hääletust ebaseaduslikuks ning keeldub ametist lahkumast.
Aga peaministri lause põhjustas uue meeleavalduste laine – sedapuhku reageerisid võimud veelgi jõhkramalt. Ning üsna raske on öelda, kas Kobahhidze tegi oma EL-iga vastanduva avalduse kogemata või suisa meelega – et opositsioon tänavale meelitada, saada pihta, palju neid on ja kui vihased nad on, neile korralikult peksa anda ja seega teha selgeks, kelle käes on riigis tegelikult jäme ots.
Telekanali Priveli reporter ja operaator tümitati nii läbi, et mõlemad viidi haiglasse, rünnati opositsioonipartei peakorterit ning nüpeldatakse neid, kes on avalikult autokratiseerunud võimu vastu.
Valimiskogu valis äsja, esimeses voorus, Gruusia järgmiseks presidendiks võimupartei Gruusia Unistus kandidaadi Mihheil Kavelašvili, kelle poolt hääletas 224 saadikut.
/nginx/o/2024/12/05/16527421t1hfc37.jpg)
53-aastane endine jalgpallur, Partei Rahva Võim liige Kavelašvili kandideeris ainsana presidendiks valimistel, mida ei tunnusta ei opositsioon ega praegune president Salome Zurabišvili, vahendas BBC.
Esimest korda ei valinud presidenti Gruusias mitte elanikkond otsevalimistel , vaid seda tegid 300 valijast koosneva valimiskogu liikmed. Valimiskogu protseduur sätestati 2017. aasta põhiseadusmuudatusega.
Kuna Zurabišvili pole "ametlikult" enam esmasäpevast president, võidakse ta ametiruumidest eemaldada koledal ja vägivaldsel moel.
Praegune president Zurabišvili peab hääletust ebaseaduslikuks ning keeldub ametist lahkumast. Tema väide on, et kuna parlamendivalimisi võltsiti, on ta ainus alles jäänud demokraatlik ja legitiimne institutsioon Gruusias ning ei saa enne lahkuda, kui korraldatakse uued ja vabad valimised.
Valimised toimusid parlamendihoones, kui samal ajal toimus väljas meeleavaldus.
President Salome Zourabišvili mandaat saab otsa 16. detsembril, see on paari päeva pärast – esmaspäeval.
/nginx/o/2024/12/14/16544745t1h48f3.jpg)
Kõike edasist on üsna kõhe ennustada. Kui kohtusin Gruusia suursaadikuga Eestis, kes otse loomulikult esindab autokraatse valitsuse joont, oli temagi silmnähtavalt mures. "I don't want to see it!" ütles saadik.
Kui proua president esmaspäeval lossist lahkub, on see kindlasti märk, et opositsioon annab alla. See ei ole hea.
Kui proua president lossist ei lahku, võib aga minna veel hullemini. Opositsioonimeelne tele ja ajakirjandus spekuleerivad üsna õudse variandiga: Salome Zourabišvili jätkab visalt uute valimiste nõudmist, aga kuna ta pole "ametlikult" enam esmasäpevast president, puudub tal ka riiklik kaitse, mis tänases situatsioonis võib vabalt tähendada, et ta "korgitakse" oma ametiruumidest koledal ja vägivaldsel moel välja.
Täiesti vabalt võidakse ka vangimajja lohistada.
Vanglas istub ka kunagine president Saakašvili – näiteks talle seltsiks, et tal seal igav poleks.
Kui rahvas muutub veel vihasemaks, on võimude jaoks käes hetk alustada täielikku mahasurumist ning siis lähevad asjalood veriseks.
See omakorda valab protsetidesse õli juurde ning need kindlasti eskaleeruvad.
Mis omakorda tähendab, et kui rahvas muutub veel vihasemaks, on võimude jaoks käes hetk, minna välja "täie panga" peale, alustada täielikku protestide mahasurumist ning siis lähevad asjalood üsna kindlasti veriseks.
Gruusias toimuv on käest ära. Ja kokkuvõttes võib seda muu koleda kõrval võtta ilusa näärikingitusena Putinile.
Lõpetuseks aga kuulame muusikat. Kohe kui te siia lingile klikite
hakkab mängima ansambel JMKE lugu "Tbilisi tänavad", mis räägib 1980ndate lõpust, mil nõukogude sõjavägi protesteerivaid grusiine sapöörilabidatega peksis.
Kas vaba Gruusia on teistsugune või üsna sama?
:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)