ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: VAATA PILTE! Ühest enneolematult lollakast tänavakampaaniast

Plakat teatab, et kodusõda on täies hoos Foto: Teet Korsten

Sotsiaalkampaaniad on kindlasti vajalikud, kirjutab Juku-Kalle Raid, aga neid ei tohiks lubada korraldada padulollakatel. Alljärgnevalt ühest totrast näitest.​

Eelmisel nädalal rabas paljusid mu tuttavaid mingi arusaamatu punane loosung Vabaduse platsil, mis nägi välja nagu kommunistide plakat ja kuulutas, et vabadussõda toimus aastatel 1918-1920, aga samas toimub alates 1918. aastast Eestis mingi arusaamatu kodusõda.

Mida kuradit?

Läks ikka päris tükk aega, mil selle sisu üritasin lahti murda ning kuna Sõjamuuseumis oli parasjagu 1. detsembril 1924 toimunud riigipöördekatse näituse avamine, kutsusin kohaletulnud appi, et mis kuradi kodusõjast plakat räägib.

Terminist "kodusõda" see pehmevõitu peaga inimene aru igal juhul ei saa.​

Selgus, et udupäine kampaania autor on pidanud silmas koduvägivalda. Terminist "kodusõda" see minu hinnangul pehmevõitu mõtteaparaadiga inimene aru igal juhul ei saa.

Aga uurime siis, mida täpsemalt silmas peeti. Niisiis, plakat oli osa eelmise nädala esmaspäeval alanud naistevastase vägivalla vastasest kampaaniast. 25. novembril tähistatakse seda päeva "kogu maailma progressiivse üldsuse poolt", nagu ajakirjanduses märgiti. Ka Eestis valgustasid paljud tähtsad hooned end esmaspäeval oranži valgusega, et probleemile tähelepanu juhtida.

Tehke mõisted selgeks!

Mida kuradit puudutab siia kodusõda? Plakati autor, tuutuluutust EKA tudeng, võiks lüüa lahti seletava sõnaraamatu ja lugeda, mida kodusõda siis lõppkokkuvõttes tähendab.

Tsiteerime: "Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist."

Kui keegi taob kusagil endast nõrgemaid, on põhjust kutsuda politsei, mitte jahuda kodusõjast. ​

Katsume selle tudengile väga keerulise mõiste lihtsamaks seletada. Kodusõda toimus Venemaal 1920ndatel, kui sõdisid kommunistid ja valgekaartlased, kuna kumbki tahtis kehtestada riigikorda oma nägemuse järgi.

Ka Soomes peeti kodusõda punaste ja valgete vahel, Eestis pole mingit kodusõda olnud. Plakati ülemine pool on õige. Meie sõdisime 1918-1920 oma vabaduse eest, mitte üksteisega.

Kui keegi taob kusagil endast nõrgemaid, on põhjust kutsuda politsei, mitte jahuda kodusõjast. Pinguta või pihik lõhki, plakati autor Mia-Mai Roosberg, aga naistevastane (ja absoluutselt taunitav) vägivald ei ole kodusõda.

Kas vägivald naiste vastu algas koos Vabariigi loomisega? Foto: Teet Korsten

Ah et naistevastane vägivald algas koos Vabariigiga?

Ja veel üks märkus rumalavõitu aktivistidele: selle plakati järgi peame me arvama, et naistevastane vägivald sai alguse koos Eesti Vabariigiga 1918. aastal. Enne seda, näiteks tsaari-Venemaal oli kõik muidugi korras, keegi naisi ei peksnud.

Muuseas: Venemaa püüdis 1918. aastal näidata Vabadussõda kodusõjana, asutades Eesti Töörahva Kommuuni. Venemaa jahub ka täna, et Ukrainas toimub "kodusõda".

Ma ei viitsi isegi hakata kirjaoskamatule kunstnikule üles lugema eestikeelseid raamatuid Eesti autoritelt, mis naistepeksmist kirjeldavad.​

Ma ei viitsi isegi hakata kirjaoskamatule kunstnikule üles lugema eestikeelseid raamatuid Eesti autoritelt, mis naistepeksmist kirjeldavad.

Anton Hansen Tammsaarest olete midagi kuulnud, armas naisaktivist? Tammsaare oli ilmselgelt ulmekirjanik, kui üsna peksurohket Eesti elu kirjeldas? Et Andres ja Pearu ei andnud oma naistele pidevalt molli?

Mis veel naljakam, siis antud asjanduse patroon on https://kerstikaljulaid.ee/. Küsisin Kerstilt, et mida? Ja Kersti ütles: "EKA tudengite nägemus oranži nädala puhul!"

Vaat siis!

Kas kunstnik võib olla loll?

Rumalavõitu inimeste kohta kasutatakse kõnekäändu, et too on peast soe või siis keegi on teda kõvasti pea piirkonda tümitanud.

No mine tea.

Muuseas, mingi vägivald teise inimese vastu (sealhulgas ka naistevastane vägivald) ei ole aktsepteeritav. Aga aktsepteeritav ei ole ka avalikus ruumis lolli plära eksponeerimine.

Kohe meenus ka üks jabur kunstnik, kes valmistas aastaid tagasi kuldse pronkssõduri koopia, mis põhjustas teatud seltskonnas dialoogi, et kas kunstnik võib olla paduloll?

Selgus, et võib küll.

Nüüd selgus jälle.

Tõepoolest, rumal olemine on iga kodaniku põhiseaduslik õigus.