:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/01/16519627t1h582c.jpg)
100 aastat tagasi, 1. detsembril 1924, toimus Eestis kommunistide poolt organiseeritud riigipöördekatse, meenutab Juku-Kalle Raid. Toonased sündmused sarnanevad hämmastavalt täpselt ka Venemaa tänasele käitumisele.
ELU25 ⟩ Juku-Kalle Raid: 100 aastat ja ei mingit muutust. Venemaa katsed naaberriikides võimupööret üritada jätkuvad ka täna (1)
Kes 1. detsembri sündmustest põhjalikumat ülevaadet tahab (ja see oleks oi kui soovitav!), võiks minna Sõjamuuseumisse Viimsis, kus on jaanuari keskpaigani üleval asjakohane näitus.
Mornilt tuleb tõdeda, et mingil arusaamatul põhjusel elab ikka edasi kommunistide poolt külvatud õpetus kutsuda 1. detsembri riigipöördekatset «detsembrimässuks». See on närvesööval vale, kallid kaasmaalased ja ka ajakirjanikud, kes järjekindlalt «detsembrimässust» jahuvad. Tegemist oli Nõukogude Liidu poolt initsieeritud katsega võimupöördeks Eestis, sooviga meie territoorium okupeerida.
Eesti kommunistid olid ainus poliitiline jõud, mis seisis 1918. aastal Eesti iseseisvaks kuulutamise vastu.
Sotsiaaldemokraatlikest ringidest välja kasvanud Eesti kommunistid olid ainus poliitiline jõud, mis seisis 1918. aastal Eesti iseseisvaks kuulutamise vastu. Vastses vabariigis tegutsesid nad põranda all, Nõukogude Venemaa kommunistliku partei koosseisus.
Täpselt nagu Krimmis
Tehniliselt toimus 1. detsembri riigipöördekatse vägagi sarnaselt kõigega, mida Venemaa tänaseni harrastab – rääkigu me siis Abhaasiast, Osseetiast, Transnistriast või Krimmi annekteerimisest.
Ilmselt on kõige laiemalt teada Krimmi sündmused; paralleele 1. detsembriga 1924 Eestis on jalaga segada.
/nginx/o/2024/12/01/16519743t1hacc6.heic)
Krimmi ilmusid «rohelised mehikesed», tegelikult eriüksuslased, Eestisse smugeldati Jaan Anvelti organiseerimisel kommuniste ja relvi. Tõsi, mitte veatult, sest Venemaa plaanid Eesti vallutada libisesid välja juba suvel 1924. Kaitsepolitsei andis oma kohalikele jaoskondadele korralduse leida ja arreteerida seni varju jäänud põrandaalused kommunistid.
Eestis organiseeriti paljudes linnades ja asulates lööksalgad, et kokkulepitud hetkel võim haarata. Sealjuures kogunesid löökgrupid ka meie piiri taha, kes pidid Eestisse tungima kohe, kui Eesti töörahvas Nõukogude Venemaalt «abi palub».
Nagu «palus abi» hiljem Soome kommarite valitsus, mis ajendas Talvesõja või «palusid abi» lihtsad inimesed Krimmis.
Sõjavägi piiri taga
1924. aasta novembris kuulutati Eesti piiri taga asunud Punaarmee 56. territoriaalses laskurdiviisis välja kordusõppused, kuid juba 4.–5. detsembril lubati õppusele ilmunud meestel koju minna. Just see diviis pidanuks tungima Eestisse, kui riigipöördekatse oleks läbi läinud ning Eestis võimu haaranud sõja-revolutsioonikomitee.
Löökgrupid kogunesid piiri taha ja pidid Eestisse tungima kohe, kui Eesti töörahvas Nõukogude Venemaalt "abi palub".
Sõjamuuseumis üleval olevalt näituselt ilmneb ka, et plaanis oli Töörahva Revolutsioonilise Tribunali loomine «revolutsiooni vaenlaste» represseerimiseks.
Aga vahetult enne mässukatset leidsid nii ÜK(b)P KK Poliitbüroo kui ka Nõukogude Liidu saatkond Tallinnas, et plaanide teostamiseks ei jätkuks kommunistidel jõudu ning käskisid ettevalmistused pooleli jätta. Lööksalkade liikmed olid juba valedokumentidega Eestisse saadetud ja kohalikud kommunistid eirasid käsku.
1. detsembril juhtunu
Jätkame ringkäiku Sõjamuuseumis.
1. detsembri varahommikul alustasid kommunistide lööksalgad Tallinnas rünnakut. Eesti Vabariigi sõjaministeeriumi vallutamise katse nurjus, kuid mitmeks tunniks suudeti vallutada Riigikogu hoone Toompeal, peapostkontor, lennuväedivisjon Lasnamäel ning Balti jaama ja Tallinn-Väikese raudteejaamad. Kavandatud rünnak eeluurimisvangla vastu jäi ära, sest relvi ei jätkunud, kirjutatakse näitusel.
/nginx/o/2024/12/01/16519741t1hb445.heic)
Jaan Anvelti käsul üritati tappa siseminister Kaarel Eenpalu, kuid atentaat ebaõnnestus. Samuti luhtus riigivanem Friedrich Akeli tapmise katse. Teedeminister Karl Kark lasti maha Balti jaamas, kuhu ta oli kiirustanud sündmustest kuuldes.
«Lisaks sattusid rünnaku alla auto-tankidivisjon, sidepataljon, politsei ratsareserv ja sõjakool, kust ründajad löödi tagasi kaotustega mõlemal poolel. Riigipöörajad loobusid plaanist rünnata 10. jalaväerügemendi kasarmuid, kui nägid sealt väljumas allohvitseride kooli relvastatud kompaniid. Seejärel vallutasid allohvitseride kooli kolm kompaniid koos peamiselt ohvitseridest moodustatud salkadega riigipöörajate kätte langenud punktid tagasi.
1. detsembri varahommikul alustasid kommunistide lööksalgad Tallinnas rünnakut.
Kommunistide riigipöördekatse mahasurumise järel Tallinnas loobusid Pärnus, Viljandis ja Kohilas moodustatud lööksalgad tegevuse alustamisest.»
Valitsus kehtestas üleriikliku sõjaseisukorra ja nimetas vastavalt põhiseadusele ametisse kaitsevägede ülemjuhataja. Selleks sai kindralleitnant Johan Laidoner. Sõjaseisukorra seaduse kohaselt said diviisiülemad kindralkuberneri volitused kommunistide tegevuse lõpetamiseks.
Kindralkuberneride sundmäärustega eraldati kehtiva riigikorra, avaliku korra või sõjaväe huvide vastased süüasjad üldisest kohtupidamise korrast ja allutati sõjavälikohtutele. Kokku mõisteti surma 145 riigipöörajat.
Venemaal on kõik endine
Venemaa käitumismuster pole 100 aastaga mitte üks teps muutunud. Krimmist ja Transnistriast oli juba juttu, aga täpselt samasse julma ooperisse kuuluvad ka Ukrainast eraldatud «rahvavabariigid».
/nginx/o/2024/12/01/16519742t1h2a6f.heic)
Kindlasti saab sellesse patta asetada ka Vene katsed kasvatada mõjujõudu Gruusias, aga ka mujal maailmas. Slovakkia presidendi teade, et ta sõidab kevadel külla Putinile, et «tänada Vene presidenti võidu eest fašismi üle», on puhas Putini töövõit. Samasse kategooriasse kuulub ka Ungari presidendi romaan Venemaaga ja selgesõnaline vastuseis Ukraina aadressil, kes on sunnitud pidama verist sõda kogu Euroopa nimel.
/nginx/o/2024/12/01/16519745t1hed16.heic)
Nagu öeldud – 1924. aastal asetleidnu polnud mingi ülestõus, mäss, klassivõitlus või töölissõda kapitalismi vastu. See oli Venemaa küüniline katse parandada «ajalooline eksitus» – elik Eesti Vabariigi loomine.
Näitus sõjamuuseumis rändab alates jaanuari keskpaigast üle Eesti – erinevatesse koolidesse, aga mujalegi.
Siinkirjutajal on väga suur rõõm tõdeda, et asi saabub jaanuari lõpul mõneks nädalaks ka Riigikokku. Sealsele kaadrile peaks väljapanek kõvasti mõtteainet pakkuma.