:format(webp)/nginx/o/2024/11/17/16490959t1ha6b6.jpg)
Saksa kantsler Olaf Scholz tegi üsna äsja seatembu, mis on üldiselt hukka mõistetud – helistas Putinile ja pidas tollega pika vestluse, nagu mingit rünnakut Euroopa vastu polekski. Juku-Kalle Raid sirvib aga sakslaste väljaütlemisi ajaloost Linnaarhiivi materjalidele toetudes.
Pärast kriitikalaviini Saksa kantsleri Olaf Scholzi aadressil, neelas viimane justkui pool vestlust Putiniga alla ning kinnitas vilkalt pühapäeval oma riigi toetust Ukrainale ning rõhutas, et ühtegi otsust sõja lõpetamise asjus ei tehta ilma Kiievita. Jajah.
Saksa-Vene suhted on olnud läbi ajaloo olnud päris "mitmekesised" – kui pehmelt väljenduda. Lähiajaloost meenutame Schröderit, kes käitus sõna otseses mõttes justkui Putini käpik, ent ka varem on Saksa võimud varmad olnud Euroopat jagama.
1920ndatel ja 1930ndatel tegid Saksamaa ja Nõukogude Liit pidevalt ühel või teisel moel koostööd.
Kõigepealt muidugi 1939. aasta, mil hitlerlik Saksamaa ründas Poolat ühelt ja stalinistlik Venemaa teiselt poolelt. Sealjuures ei eksisteerinud ametlikult ju mingit Molotov-Ribbntropi koosistumist, Venemaa ajakirjandus nimetas (keset oma rünnakut poolale) koguni Saksa-Poola sõjaks. Nüüd me muidugi teame, et see oli Teise maailmasõja algus.
Minnes ajaloos veel rohkem tagasi – siis pärast Esimest maailmasõda, mil Saksamaale tehti rida ettekirjutusi sealse sõjaväe piiramise asjus, käisid saksa lendurid rahumeeli "harjutamas" Venemaal. 1920ndatel ja 1930ndatel tegid Saksamaa ja Nõukogude Liit pidevalt ühel või teisel moel koostööd. Võibolla olekski liialdatult optimistlik väita, et sakslased kaabust taaskord vene küülikut välja ei tõmba. Või vastupidi.
Selle kõigega meenus aga Tallinna Linnaarhiiv ning seal hoitav õppesõnastik saksa okupantidele 1918. aastast. Vaata siit:
Eestlased sõdisid toona kahel rindel – bolševike ja saksa (Landeshwer) vastu – nii et surve oli väga suur. Esimese ilmasõja saksa okupatsioon Eestis oli Eesti saartel alanud juba 29. septembrist 1917. Mandri-Eesti okupeerimine algas 20. veebruaril 1918.
Meie loodame, et Jumal meid hoiab veidra väikese riigivärdja eest, mis sisemiselt täiesti võimetu on.
25. veebruaril jõudsid Saksa väed Tallinna ja 4. märtsiks Narva. 3. märsil kirjutati Brest-Litovskis alla rahuleping Venemaa ja Keskriikide vahel. Eestist jäi lepingu järgi Saksamaa valdusesse Saare-, Hiiu ja Muhumaa, mis moodustasid Saksa keiserliku kubermangu ja loeti Saksa riigi koosseisu. Eestimaa mandriosa jäi vormiliselt Vene võimu alla, seniks, kuni sinna ajutiselt sisse viidud Saksa väed olid kehtestanud riikliku korra. Bresti rahulepingu lisaprotokolliga 27. augustist loobus Venemaa ülemvõimust neis piirkondades.
/nginx/o/2024/11/17/16491036t1hfed0.jpg)
Linnaarhiiv märgib: "Okupeeritud Läti ja Eesti alal kehtestati sõjaväevalitsus. Saksa sõjaväele kuulus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Eestlased tõrjuti maa haldamisest kõigil tasanditel täiesti kõrvale. Eesti omariiklusest ei tahtnud okupatsioonivõimud midagi kuulda, vaid toetati baltisaksa aadlit eesmärgiga siduda Eesti ja Läti ala poolautonoomse hertsogiriigina Saksamaa külge."
Kohalikud sakslased juubeldasid Saksa vägede saabumise puhul. Oleviste kiriku pastor Elieser Traugott Hahn pidas 25. veebruaril õhtujutluse, kus ta muuhulgas teatas: „Reformatsiooni tulekust saadik ei ole meie maa ajaloos teist nii tähtsat päeva kui tänane, kus meie suurelt Saksa isamaalt meile on päästjad ja vabastajad tulnud/…/. Meie loodame, et Jumal meid hoiab veidra väikese riigivärdja eest, mis sisemiselt täiesti võimetu on.”
„Ku teie mitte teete, mis ma keskin, ku teie waletate woi meid pättate, siis saate silma-pilk mahalastud!“
Ametlik keel Eestis oli saksa keel. Eesti keelt võis kasutada vaid suulises asjaajamises. See oli üks osa eestlaste ja lätlaste ümberrahvastamise kavast.
Samas trükiti Saksamaal 1918. aastal Saksa ohvitseridele mõeldud brošüür „Teejuht läbi Liivi-, Eesti- ja Kuramaa koos saksa-läti ja saksa-eesti keelejuhiga ja kaardiga.“
Seal öeldakse muuhulgas, et Eesti elanikkond paistab silma tugeva saksa sugemetega ilu ja mõistusega ning räägivad puhast eesti kirjakeelt.
/nginx/o/2024/11/17/16490958t1he15f.jpg)
Vestmik lõppeb ajakohase hoiatusega: „ku teie mitte teete, mis ma keskin, ku teie waletate woi meid pättate, siis saate silma-pilk mahalastud!“
Siinkohal võiks ehk meenutata 1905. aasta karistussalga pealiku Viljandi veretöö korraldaja Karl August Johann Maria von Sieversi kõne lõppu, pärast karistussalga lahkumist Tarvastust: „Kui mõisa herra sõna ja nõu ei kuulama, siis võite jälle vitsad ja mahalastud saada!“
Linnaarhiiv on kogunud vestmikust kokku mõned iseloomulikumad ja hädavajalikumad saksa ohvitseri vestlusteemad suhtluses kohalike elanikega. Enamik neist lausetest on esitatud käskivas vormis või kõneviisis.
Muuseas, sarnaseid sõnastikke koostati ka venelastele näiteks 1939. aastal. Ja ähvardusedki Eesti ja eestlaste suhtes on üsna sarnased.
Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. 11. novembril 1918 alustas Tallinnas tööd Eesti Ajutine Valitsus. 13. novembril annulleeris Nõukogude Venemaa valitsus Bresti rahulepingu ja sellega koos ka lisalepingus deklareeritud Baltimaadest loobumise. Lenin ja Trotski tahtsid Baltimaid iga hinna eest vallutada. Bolševike väed tulid maale otse lahkuvate Saksa vägede kannul.
Siinne "vallatu meeldetuletus" peab tegelikult andma märku, et ajaloo keerdkäike ei maksa niisama unustada.
Otse loomulikult ei kipu keegi tänase Saksamaa käitumismustrit võrdlema kunagisega, aga kui sakslased vestlevad taaskord Putiniga, ei saa ka väga rahulikuks jääda.
Muuseas, sarnaseid sõnastikke koostati ka venelastele – nii 1918. aastal kui ka 1939. aasta. Ja ähvardusedki Eesti ja eestlaste suhtes on üsna sarnased.
:format(webp)/nginx/o/2023/11/29/15749356t1hd51c.jpg)