:format(webp)/nginx/o/2013/07/12/1891372t1he99e.jpg)
14. novembril lahkus meie seast 74-aastaselt ufoloog Igor Volke. «Ta ei olnud lihtsalt uurija ja anomalistika dokumenteerija – ta oli teejuht tundmatusse, sillaehitaja nähtamatu ja nähtava maailma vahel, kes ühendas põlvkondi ja maailmavaateid,» avaldas Volke pere ametlikus pöördumises.
Filmirežissöör Meelis Piller andis ühismeedia vahendusel teada ufoloogi Igor Volke lahkumisest. «Sain täna kurva sõnumi, et Igor lahkus hommikul Igavesse Tundmatusse... Sügav kaastunne tema lähedastele,» teatas Piller.
Filmirežissöör tõdes, et alles hiljuti käis ta Volkel ka külas. «Kaks nädalat tagasi, teisipäeva õhtul käisin tal viimati külas. Jõime kohvi ja konjakit ning tal ei paistnud veel mingeid lahkumisplaane olevat...»
Mõned tunnid hiljem kinnitas Volke lahkumist ka tema lähedased.
Ufoloogi pere kirjutas ametlikus pöördumises: Igor Volke ei olnud lihtsalt uurija ja anomalistika dokumenteerija – ta oli teejuht tundmatusse, sillaehitaja nähtamatu ja nähtava maailma vahel, kes ühendas põlvkondi ja maailmavaateid. Ta oli visionäär, kes oskas suurepäraselt näha ka uuritavate juhtumite kultuurilist ja vaimset tähendust, ühendades rahvapärimuse ja kaasaegse teadusliku lähenemise.
Igor Volke (19.01.1950 – 14.11.2024) oli Eesti esimene ufoloog, kes uuris põhjalikult anomaalseid keskkonnanähtusi, ufosid ja rahvapärimust. Ta töötas aastatel 1970–2000 Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametis ning seejärel Eesti Rahvusraamatukogus töökeskkonna spetsialistina.
Alates 1980. aastate algusest registreeris ta ufonähtusi, keskkonnaanomaaliaid ja paranähtusi. 1985. aastal asutas ta Anomaalsete Keskkonnanähtuste Registreerimise ja Analüüsi Komisjoni (AKRAK) ning hiljem Eesti UFO-võrgustiku (EUFON). Ta oli ka Kosmonautikapäeva taastähistamise ellukutsuja, mitmete raamatute autor ning esines sageli meedias, hoides Eesti rahvast kursis ufoteemade arengutega meil ja mujal.
Igor Volke panus Eesti folkloori ja pärandi talletamisse on märkimisväärne: ta kogus ja dokumenteeris lugusid ning juhtumeid, mis kajastavad eestlaste kokkupuuteid anomaalsete nähtustega, rikastades seeläbi meie rahvapärimust. Ta andis hääle neile, kes olid kogenud midagi seletamatut, julgustas neid rääkima ning talletas nende lood, austades iga kogemuse unikaalsust.
Volke avaldas mitmeid raamatuid: „UFO-raamat« (1991), «Ufopäevikud» (1998), «Täiendatud ufopäevikud» (2017) ja viimati elutööteos «Eesti anomaalsete keskkonnanähtuste X-failid (kogutud aastatel 1972-2022)». Volke elutöö on rikkalik kingitus tulevastele põlvedele: mitte ainult selle põneva valdkonna uurimine, vaid ka meie kultuurimälu loomine, kogumine ja hoidmine.
Igor Volkel oli eriline oskus tuua välja seosed anomaalsete nähtuste ning kultuuri ja ühiskonna, füüsika ja metafüüsika, vaimsuse ja inimeseks olemise vahel. Ta oskas näidata, et teadvuslik-tunnetuslik ja teaduslik-mõistuslik ei ole vastandid, vaid ühe suure terviku teineteist täiendavad tegurid ja tahud.
Igor Volket jäävad mälestama abikaasa Aire ja lapsed Harry, Raul ja Eike ning lapselapsed, sõbrad, lähedased, mõttekaaslased, kolleegid.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)