ELU25 ⟩ Ahto Muld: täna räägime põrutamisest. Milline üldse on Tallinna seksielu?

Varauusaegne erootika, XVI sajand. Foto: arhiiv

VANA LIT...IMAJA: Ahto Muld luges huviga teost Tallinna seksielust läbi aegade ning lisab, et porno pole pealinnas otsa saanud tänaseni. Räägime raamatust Made Isak, Madli Vanamölder «Kõlvatu Tallinn», Tänapäev 2021, 302 lk. Žanr: Kuidas vanal ajal üksteist pandi.

Kõik me teame lauset kasutust kultusfilmist «Viimne reliikvia», kus üks tegelane (Muld ei ole neil iialgi vahet teinud, vähe sellest, ainukese eestlasena pole isegi nimetatud filmi vaadanud) kraaksatab: «Seakari, mitte Tallinna raad!»

Nii ongi.

Filmi pole näinud, aga lauset oskab peast öelda. See lause on lihtsalt sama informatiivne, kui hüüatus «Näe, vihma sajab», kui vihma sajab kogu aeg.

Raamatu «Kõlvatu Tallinn» lehekülgedel joonistub välja, kuidas on kujunenud ja muutunud arusaamad seksuaalnormidest Lübecki linnaõiguse aegadest taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastateni. Foto: Juku-Kalle Raidi raamaturiiul

Kõlvatu Tallinn

Kui me pajatame kõlvatust Tallinnast, tuleks kõigepealt selgeks teha, milline on kõlbline Tallinn, veel enam, milline on üldse kõlblik Kilulinn ja kas seda eksisteerib? Kahtlane värk.

Kui Linnamuuseumis eksponeeriti sellele teosele aluseks olevat näitust, mis kirjeldab ajaloolist keppi meie pealinnas, oli see küll põnev, aga süütu. Varauusaegne ja hilisem porno tundub järgnenu kõrval nagu lasteaialapse erootika liivakastis, kühvlike ja ämbrike käeulatuses. Süütu, vanamoodne ning siiras.

Toome näite: Linnamuuseumis õpetati ürituse raames ise kondoome tegema, loomulikult lambasoolest, aga kas suurem osa linnapeadest on kondoome meisterdanud? Ei. Kõike mis liigub (või ei liigu), põrutatakse ilma igasuguse kaitsevahendita – nii et seemet lendab kahte lehte, kõikidele seintele ning nägudele.

Panemise meistrist

Näkkupanemise meistri rollis läbi ajaloo troonib muidugi Edolf Savisaar, selle venna isu kõik ümbritsev läbi k...ppida oli hämmastavalt jõuline ning tal ei vajunud kunagi longu. Igaüks, kes astus lähemale kui 100 meetrit, sai purtsaka vastu vahtimist ja veel sellise häälega nagu oleks kilo vedelat laest põrandale plärtsatanud.

Aga mis me sellest jäigastunud Saviriistast ikka räägime, kõik linnaametnikud käivad siiamaani ringi, jalgevahe ja neel kange nagu oleks sinna kipsi valatud.

Kange kepimehe käes kannatanuid ei suuda aidata ükski psühhiaater, vähe sellest, neil tekkis Stockholmi sündroomist palju hullem Lasnamäe sündroom, nad tahaksid veel ja kohe. Ja otse loomulikult üritavad nad oma iidolit jäljendada.

Teisi põrutasid oma bojaarist peremehe eeskujul heal meelel nii Ratta Jürka kui tsaar Miiša Estoonets.

Muudest bordellidest

Lisaks linnavalitsusele on Tallinnas eksisteerinud ka sadu muid bordelle. Kunagi, kui figureeris veel ajaleht «Post», mida peaminister Mart Laar nimetas 1994. aastal oma Soome kolleegile auväärse epiteediga «Eestin suurin roskalehti», sigines peatoimetaja Toomas Liivale pähe absoluutselt üle jõu käiv ülesanne: ühel hommikul ärkas ta ilmselgelt vintis peaga üles ning otsustas lugeda kokku, kui palju meie pealinnas litsimaju eksisteerib.

Ühel hommikul ärkas ta ilmselgelt vintis peaga üles ning otsustas lugeda kokku, kui palju meie pealinnas litsimaju eksisteerib.

Kõik «Posti» ajakirjanikud saadeti litsimajadesse komandeeringusse ja kästi linnukesed kirja panna. Ka Muld käis ekspeditsioonidel kaasas ning see tohuvabohu osutus ülimalt kurnavaks ettevõtmiseks. Proovisid ajakirjanikud mis proovisid, aga jaks rauges, toimetuse uurimistööd soikusid ning täit tõde päevavalgele ei sikutatudki.

Nunnud episoodid

Kui nüüd lugeda siit teosest mingeid nunnusid episoode, kuidas keegi mees, kes harrastas prostiga 1439. aastal koos õlut mekkimas käia ja oma naisele linna peal vahele jäi ning seetõttu vangikongi topiti, näib minevik nagu kuldse Pätsi aja kirjeldus Ivan Orava raamatust.

Litsid aelesid kombekalt linnasaunas ja ootasid huvilisi, et neile selja pesemise ettekäändel hoopis eespoolt läheneda, aga kui saunu hakati lustikatku kartuses tasakesi sulgema, kolisid ametlikesse bordellidesse üle ning kõik oli vinks-vonks.

See kõik kehtinud ka orduisandate, piiskoppide ja toomhärrade kohta. Vaat siis, kus uudis. Just rääkisime kaasaegsetest linnapeadest.

Kroonik Balthasar Russowile viidates pajatatakse meile sulnil häälel – nagu voolaks mürri ja magusat linnulaulu meie kõrvadesse –, kuidas rahuaegadel sattuti igasuguste kõlvatuste sisse mitte ainult avalike naistega, vaid ka abielunaistega ja «sealjuures ka veel niisugusesse verepilastusse, et häbi on selle peale mõeldagi».

See kõik kehtinud ka orduisandate, piiskoppide ja toomhärrade kohta. Vaat siis, kus uudis. Just rääkisime igasugustest kaasaegsetest linnapeadest.

Keda valitsev klass põrutab

Olgu mis oli, Muld luges teose läbi ja ei leidnud kriipsugi, et valitsev klass oleks vanasti igasuguseid eluta asju põrutanud.

Vähemalt mitte nii suuri nagu see papist Ülemiste Vanake, mille ehitas nukuteatri direktor Meelis Pai Savisaare nõudmisel tema himude rahuldamiseks. No see on ikka fantaasia: hakata paarituma üksteise otsa asetatud kuubikutega, mis tunneli avamisel mingi koleda krati moodustasid. Te mõelge vaid, kümnemeetrine peletis, samal ajal kui tündrist linnapea veeres ringi, olles ise vaid vaevalt 1,5 meetrit pikk.

Te mõelge vaid, kümnemeetrine peletis, samal ajal kui tündrist linnapea veeres ringi, olles ise vaid vaevalt 1,5 meetrit pikk.

Aga mehine kuubikmees vihmast märgunud tunneli avauses on juba ise pornograafiline pilt, nii et mis seal ikka imestada.