:format(webp)/nginx/o/2024/11/01/16458600t1h2dcb.jpg)
Soomes Hämeenlinnas kuulis ateistide perest pärit õpilane kooli kontserdil laulu Jeesusest ja võrdõigusamet otsustas, et kohalik omavalitsus peab lapsele maksma 1500 eurot kahjutasu.
JUHTUM SOOMES ⟩ Koolis Jeesusest laulu kuulnud ateistist laps saab 1500 eurot kahjutasu
Juhtum leidis aset 2023. aasta koolisündmusel, mis pidi sobima kõigile.
«See osutus religioosseks. Kõige hullem on usalduse kaotus kooli tegemiste vastu,» ütles algklassiõpilase ema.
Ema esineb loos asja tundliku iseloomu tõttu anonüümselt, kuid tema isik on Ylele teada ja ajakirjanikud on juhtumiga seotud dokumente näinud.
Kool vabandas hiljem tekkinud olukorra pärast, selgitades, et kontsert oli esinejaga kokkulepitust erinev.
Ema esitas kaebuse võrdõigusvolinikule ning viis asja võrdõiguslikkuse ja võrdsuse ametisse.
Amet leidis, et kool on diskrimineerimises süüdi ja soovitas maksta lapsele hüvitist 1500 eurot. Otsus on esimene omataoline. Selle ameti otsused on õiguslikult siduvad ja neid saab edasi kaevata halduskohtusse.
Võrdõigusvolinik on varem soovitanud hüvitissummasid kahe kooliga seotud usulise sisu tõttu diskrimineerimise juhtumi puhul. Voliniku soovitused ei ole aga õiguslikult siduvad.
Kui kool korraldab usupraktika või religiooniga seotud sündmuse, tuleb Soome seaduse järgi korraldada ateistidest õpilastele mõni muu samaväärne mittereligioosne sündmus.
Ema tunneb, et kool tahtis ebapiisava infoga seadusest mööda hiilida, samuti ei öeldud vanematele, et kontserdi korraldas kirik.
Otsus asjaga edasi tegeleda ei tulnud kergelt. «Tunnen, et mind peetakse raskeks lapsevanemaks ja koolis ei võeta kõiki seisukohti võrdsena.»
Hämeenlinna haridusameti haridusdirektor Antti Karrimaa nentis, et kool tegi kontserdiga seoses vea. «Nad lihtsalt pingutasid üle. Oleks vaja olnud rohkem täpsust ja paremat ajakava.»
Samas ei usu ta, et tegu on tahtliku hämamise ja seadusest kõrvalehoidmisega.
Uskonnoton lapsi kuuli koulussa laulun Jeesuksesta – nyt Hämeenlinna joutuu maksamaan 1 500 euroa korvauksia https://t.co/iAuOWiu7WC
— Yle Uutiset (@yleuutiset) October 31, 2024
Karrimaa rääkis, et ususündmusi on olnud ka teistes koolides. Ametit on aga aegsasti teavitatud ja vajadusel ka muu sisuga programm korraldatud neile, kes osaleda ei soovinud.
Karrimaa kinnitas, et linn plaanib lapsele hüvitise 1500 eurot tasuda.
«See oli õppetund, mis näitas, millega tuleks edaspidi seda tüüpi sündmuste puhul arvestada.»
Võrdõigusvolinik on saanud andmed, et koolides korraldatakse aina enam usuga seotud sündmusi.
«Viie aastaga on see arv kasvanud viis korda,» ütles eriekspert Matti Jutila võrdõigusvoliniku büroost.
Eelmisel aastal tuli teade selliste sündmuste kohta 50 korral. See arv ei tähenda tingimata diskrimineerimise kasvu, vaid eestkostjate ja laste suurenenud teadlikkust oma õigustest.
Ka varasemad juhtumid, milles õpilastele määrati kahjutasu, on tulnud pinnale.
Hämeenlinnalt hüvitist saava algklassiõpilase ema ütles, et lapsevanemad on pidanud ise koolisündmustel esinejate ja sisu kohta infot otsima.
Kool peab jälgima, et pooled mõistaksid, et kõigile sobima pidavatel sündmustel ei tohi olla religioosset sisu.
Kristlik-demokraadist parlamendisaadiku Päivi Räsäneni sõnul pole juhtumit mõtet üle paisutada, teatab Ilta-Sanomat.
«Kas terve mõistuse kasutamine on nendes lahendustes kadunud? Kui samal ajal tähistatakse koolides ja lasteaedades halloween'i või jõule nõidade, päkapikkude või zombitegelastega, siis kuidas saab Jeesusest kõnelevat laulu lapsele kahjulikuks või ohtlikuks pidada?» küsis Räsänen.
1500 euron hyvitysmaksu syrjinnästä, kun uskonnoton lapsi kuuli vahingoissa laulun Jeesuksesta. Onko arkijärjen käyttö kadonnut? Samaan aikaan kouluissa juhlistetaan Halloweenia noitien ja zombiehahmojen kera. Miten Jeesuksesta kertova laulu voidaan kokea näin vaaralliseksi?
— Päivi Räsänen (@PaiviRasanen) October 31, 2024
Räsänen loodab, et asi jõuab apellatsioonikohtusse.
Rahvasaadik näeb, et usuvabadust ja usuvabaduse seadust on kaasuse puhul tõlgendatud negatiivse usuvabaduse vaatenurgast ehk fookuses on õigus keelduda usupraktikast.
«Nüüd oleks oluline diskussioon laste ja noorte positiivsest usuvabadusest ja õigusest kristliku kultuuri tundmaõppimiseks, sest diskrimineerimislahendus võib tekitada hirmu ja vaikimise õhkkonna. Paljud õpetajad on juba öelnud, et kardavad kaebuste kartuses rääkida kristlikust kultuurist,» ütles Räsänen.
Räsäneni sõnul on põhiseaduskomisjon otsustanud, et üksainus kirikulaul ei muuda kooli sündmust usuliseks.
«Igal Soomes elaval inimesel on õigus meie kultuurilisi juuri tundma õppida. Ka mittereligioossest perest pärit lapse jaoks on oluline tunda kristlikku väärtustraditsiooni, mis on kujundanud meie ühiskonda sadu aastaid. Samuti ei soodusta immigrantide laste integreerumist Soome ühiskonda see, kui me isoleerime nad oma kultuurilistest juurtest,» tõdes Räsänen.