Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

VIDEO Arheoloogid andsid 17. sajandi salapärasele «vampiirile» näo

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Arheoloog inimskeletti välja kaevamas. Pilt on illustreeriv.
Arheoloog inimskeletti välja kaevamas. Pilt on illustreeriv. Foto: Microgen/Shutterstock

Kaks aastat tagasi tegid arheoloogid Poolas õudse avastuse, leides skeleti, millel oli üle kaela sirp ja ühe varba küljes hiiglaslik tabalukk.

Naise surnukehale paigaldati «topeltkaitse», et vampiiriks peetu ei saaks hauast üles tõusta. Uurijad avaldasid naise kohta nüüd uut infot koos tema kolju põhjal valminud pearekonstruktsiooniga, kirjutab Daily Mail.

«Vampiir», kelle arheoloogid ristisid Zosiaks, oli oma surma ajal 17. sajandi keskel 18-aastane.

Luuskaneeringud näitasid Zosia rinnaluu kõrvalekallet, mis viitab sellele, et tal võis olla füüsiline deformatsioon, mis põhjustas suurt valu. Võimalik, et just selle deformatsiooni pärast peeti teda «vampiiriks», enne kui ta julmalt ohverdati ja maeti.

Kuid vaatamata sellele, et teda peeti «vampiiriks», kes võib elavaid rünnata, oli ta tegelikult tagasihoidliku välimusega noor tüdruk, kellel olid tõenäoliselt sinist värvi silmad ja pruunid juuksed.

Uusimad paljastused Zosia kohta on teemaks uues kaheosalises dokumentaalfilmis «Field of Vampires» («Vampiiride väli»), mida näeb Sky History kanalil.

Zosia on üks umbes sajast skeletist, mis leiti Poolas Torunist lõunas asuva väikese Pieni küla lähedalt.

Arheoloog professor Dariusz Polinski ja tema elukaaslane Magda Zagrodzka kaevasid inimjäänused välja 2022. aasta suvel.

Kaks aastat tagasi Pienis tehtud väljakaevamistel tabas professor Polinski tööriist seda, mis kõlas nagu metall.

Pärast mulla hoolikat äraharjamist leidsid teadlased Zosia, ainsa luustiku, millel oli sirp üle kaela pandud.

Terava ja kõvera teraga põllutööriist pidi tagama, et see lõikab tüdruku pea maha, kui ta üritab surnuist üles tõusta.

«Võib oletada, et matjad kartsid millegipärast, et naine tõuseb hauast üles,» ütles professor Polinski. «Võib-olla nad kartsid, et ta on vampiir.»

«Sirpi ei pandud kaasa kui hauapanust, vaid asetati kaelale nii, et kui surnu oleks üritanud püsti tõusta, oleks ta tõenäoliselt oma pea maha lõiganud või seda vigastanud.»

Zosia luude skaneeringuid uuris USA New Mexico ülikooli meditsiiniteadlane dr Heather Edgar, kes tuvastas kõrvalekalde rinnaluus.

«See võis olla nähtav deformatsioon, mis põhjustas Zosiale valu ja teised pidasid seda negatiivseks märgiks,» ütles Edgar.

Kuna ta suri umbes Rootsi-Poola sõdade (1600–1629) ajal, oletavad teadlased, et ta võis olla rootslane ja seetõttu peeti teda «soovimatuks sissetungijaks».

Polinski ja Zagrodzka töötasid naise näo rekonstrueerimise eksperdi, Rootsi kohtukunstniku Oscar Nilssoniga, kes tegi tema koljust digitaalse skaneeringu ja 3D-printeri abil koopia.

Ta vormis savi abil tema näo «lihased» ja kasutas «naha» tegemiseks silikooni.

Vampiiriväljaks nimetatud Pieni väljalt on leitud kokku umbes sada hauda, ​​millest umbes 30 on tagasihoidlikud.

Haudadest leiti osaliselt välja kaevatud laps, rase naine, kaugelearenenud süüfilisega naine ja mees, kelle jalge ees oli lapse skelett.

Polinski ütles, et see kalmistu oli mõeldud inimestele, kes olid kogukonnast välja heidetud.

Kõik hauad jäeti aga märgistamata ja surnukehade kohta pole kirjalikke andmeid, mistõttu on tuvastamine väga suur ülesanne.

Mõned surnud olid näoga allapoole pööratud, osa kividega kaetud, osal olid aga suus mündid.

«Surnute tagasituleku eest kaitsmise viisid hõlmavad pea või jalgade mahalõikamist, surnu näo allapoole asetamist, et nad hammustaksid maad, põletamist ja kiviga purustamist,» ütles Polinski.

Kuid ainult Zosial oli sirp üle kaela, mis viitab sellele, et teda kartsid kõige rohkem need, kes ta tapsid.

Sirp üle kaela on haruldane, kuigi mitte ennekuulmatu. Alles sel aastal leidsid teadlased Poolas Pączewo kirikust skeleti, mis oli maetud Zosiaga samal viisil, sirp üle kaela.

Üleskirjutused ebasurnute kohta käivatest müütidest pärinevad Ida-Euroopas juba 11. sajandist, vampiirimüüdid aga 17. sajandi lõpust ja 18. sajandist.

Inimesed kartsid, et mõned maetud tulevad verdimevate koletistena tagasi ja terroriseerivad elavaid.

Mõnel pool Euroopas, eriti slaavi inimeste seas, levis usk vampiiridesse nii laialt, et põhjustas massihüsteeriat ja viis isegi hukkamiseni.

Inimesi, kes surid enneaegu, näiteks enesetapu teel, on samuti peetud vampiirideks ja nende keha moonutati, et nad ei saaks hauast üles tõusta.

Tänu klassikutele, nagu Iiri kirjaniku Bram Stokeri 1897. aasta teos «Dracula» ja Saksa režissööri F. W. Murnau 1922. aasta film «Nosferatu», on vampiirilegend tänapäeval levinud kogu maailmas.

Professor Polinski ja tema partner kavatsevad naasta Pieni, et teha rohkem väljakaevamisi, sealhulgas ühe öösel, kasutades luminofoorlampe uute luude avastamiseks.

«Field of Vampires» on Sky History eetris 29. oktoobril ja 5. novembril kell 21.00 (Eesti aja järgi kell 23.00.)

Tagasi üles