Raadio Star FM hommikuprogrammis oli külas Andrus Vaarik, kellega tuli juttu nii maal elamisest kui otse loomulikult ka teatrist.
Andrus Vaarik Pivarootsi kolimisest: sain aru, et see on mu elu šanss, et ma saan elada oma päris kodus, kus ma olen kogu aeg unistanud elada (1)
Pivarootsis on näitleja Andrus Vaarik elanud alates koroonaajast. «Ma sain aru, et see on mu elu šanss, et ma saan elada oma päris kodus, kus ma olen unistanud elada eluaeg ja ma saan veel oma tööd teha, kus ma pean füüsiliselt kohal käima 60 kilomeetri kaugusel... See tundus äkki ideaalne. Mul on elus kohutavalt vedanud!» Vaarik nentis, et käib töö tõttu paratamatult ka Tallinnas, ent seda linnamelu ta sugugi ei igatse. «Minu eas?» puhkes ta naerma. «Kas sa kujutad mind ette ööklubis möllamas? Mis mind kutsub siia Tallinna?»
Rääkides alkoholist ja kainusest, meenutas Vaarik vanu teatriaegu. «See dissonants, väliselu erines teatrimaailmast sedavõrd palju, et sellest ei tahetud lahti lasta. Sinna õue minna oli natuke õudne isegi. Et enne seda ennast tuimestada või sujuvaks maandumiseks valmistuda, oli alkohol kõige sujuvam vahend.» Nüüd enam Vaariku sõnul sedasi teatris ei jooda. «On võib olla sellised üksikud erandid, kes tahtejõuga püüavad meie au ja lippu mastis hoida...»
Vaarik ise loobus alkoholist, kui sai 50-aastaseks. Praguseks on näitleja olnud kaine 16 aastat.
Raadiosaates tuli juttu ka lavastusest «Üle noatera», kus Vaarik lavale astub. Muu hulgas tunnistas ta, et teatrisse satub vaatajana harva. «See on see maainimese värk,» ütles ta ja lisas, et püüab oma teatri tegemistega olla siiski kursis. «Kuna ma olen teatris väga palju n-ö raha eest, siis ise ma sinna väga ei kipu,» naljatas ta.
Kuula täispikka intervjuud SIIT!